Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rae vald peab arendajatega kümnisesõda
Rae valla kinnisvaraarendajad on
moodustanud ühisrinde valla küsitud nn kümnise vastu ning ähvardavad valda
kohtuasjade laviiniga.
Nimelt küsib Rae vald nagu enamik Tallinna ümbruse omavalitsusi kinnisvaraarendajatelt maksu - tahad arendada, investeeri valla sotsiaalobjektidesse.
Eelmise aasta lõpus aga tunnistas Tallinna halduskohus Rae valla sellise tegevuse ebaseaduslikuks ning kohustas vallavolikogul kehtestama väikearendaja Aivar Tamme detailplaneeringu, ilma et ettevõtja peaks asfalteerima umbes 100 000 krooni eest vallale kuuluva tee, millega Tammel pole mingit pistmist.
Vallavalitsus kaebas asja edasi ringkonnakohtusse. Veelgi enam, Tamme sõnul on vald tal selgeks teinud, et isegi kui ta peaks valda kohtus lõplikult võitma, tekib tal probleeme ehitusloa saamisega.
Siiski on vald sattumas kohtuprotsesside laviini alla, sest Tamme kohtuvõidust on saanud kindlustunnet ka kümmekond muud arendajat, kes on moodustanud valla vastu ühisrinde. Arvatavasti saadakse lõplikult kokku paarkümmend arendajat, kes ei nõustu valla seatavate juhuslike tingimistega.
Vallavanem kohtus allajäämist ei tunnista"See on demokraatliku ühiskonna üks osa," kommenteeris Rae vallavanem Raivo Uukkivi kohtuprotsesse. Ta ei tunnista valla kaotust Aivar Tammele ning lubab läbi käia kas või kõik kolm kohtuastet. Uukkivi ei varja ka oma suhtumist pisiarendajatesse: "Suured arendajad saavad aru, et sotsiaalne pool tuleb arendamisel lahendada. Suurarendajad nimetavad "taksojuhtideks" neid, kes on kusagilt raha saanud, ühe krundi ostnud ja nüüd arendavad kinnisvara. Ma nende seisukohti (pisiarendajate omi - toim.) väga tõsiselt ei võta."
Ülimalt segane on viis, kuidas Rae vald arendajatele üldse küsitava maksu suurust määrab. Näiteks kinnisvaraarendajalt Agenor Haldus nõuab vald 1,8 miljonit krooni ligi 3 hektari arendustegevuse eest. Lisaks tuleb Agenor Haldusel seada valla kasuks esimese järgu hüpoteek (6 miljonit krooni), mis aga välistab pangalaenu saamise.
"Vald ei vastanud meie kirjalikule küsimusele, kuidas osalustasu arvutatakse," ütles Agenor Halduse tegevjuht Lauri Tamm. Mehe sõnul pole vald mingit selget kalkulatsiooni paika pannud. Kuigi tegemist on vabatahtliku notariaalse lepinguga, määrab kõik tingimused Agenor Haldusele vald.
"Kui tegime ettepanekud tingimuste muutmiseks, teatas vallavanem meile kirjalikus vastuses, et kui me notariaalsele lepingule enne veebruari lõppu alla ei kirjuta, siis meie detailplaneeringut ei kehtestata," ütles Tamm. Nüüd ei jäägi firmal muud üle, kui võtta ette kohtutee.
Hüpoteek kaitseb valda arendaja kadumise eestUukkivi sõnul on ikka võimalik lepingutingimusi läbi rääkida. Ta lisas, et vastus Agenorile tähendab, et detailplaneeringut pole võimalik enne järgmist vallavolikogu istungit kehtestada.
Hetkel kuum
"Hüpoteek on seatud, kuna meil on palju näiteid arendajatest, kes müüvad krundid maha, ent jätavad teed ja torud tegemata," ütles Uukkivi. Selline kord hakkas kehtima 2006. aasta esimesel poolel.
Osalustasuna küsitakse Uukkivi sõnul ühe leibkonna pealt arendajalt 40 000 krooni. Vallavanema sõnul läheb nii saadud raha sihtotstarbeliselt valla sotsiaalobjektide rajamiseks.
Volikogulasel sujub arendamine kui lepase reegaKummalisel kombel sujub keskerakondlaste juhitud Rae vallas kinnisvara arendamine ilma mingite tõrgeteta keskerakondlasest vallavolikogu liikmel Aadi Potteril, kelle käest vald kümnist üldse ei küsinudki.
"Ühele volikogu liikmele on kõik lubatud," sõnas vallavolikogu liikme Aadi Potteri naaber Krista Koppel, kes soovib välja arendada 20 hektarit maad. Praeguse seisuga on see võimatuks osutunud, kuna Koppelilt nõutakse 10 miljoni kroonise hüpoteegi seadmist, iga pere kohta 40 000 krooni maksmist valla kukrusse ning lisaks peab ta kinkima vallale 6 hektarit maad rohealaks. Naise sõnul ületab hüpoteek krundi väärtust.
Samas keskerakondlasest vallavolikogu liige Aadi Potter ei pidanud vallale osalustasu maksma. "Eelmise volikogu istungi vaheajal küsisin talt otse, kas ta pidi vallale kalõmmi (osalustasu - toim.) maksma. Ta ütles, et ei pidanud," ütles Rae vallavolikogu liige Meelis Rosenfeld.
Kinnistusraamatu järgi pole krunte omavale Aadi Potterile kuuluv firma A. H. Potter Partnerid seadnud ühtegi hüpoteeki Rae valla kasuks. Ettevõte on edukalt tükeldanud 11 elamukrunti.
Küll aga peab Potter välja ehitama ning vallale üle andma arendusprojektisisesed teed ning samuti 400meetrise teelõigu, mis võimaldab ühenduse arendatava küla jaoks. Potteri sõnul lähevad praeguste hindade järgi teed koos kommunikatsioonidega maksma 2,15 mln krooni.
"Mina kehtestasin oma detailplaneeringut kuus aastat. Kohus kohustas valda seda kehtestama," ütles Potter.
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et erinevused tulevad sellest, et iga arendus on unikaalne, kas või mahu poolest. Samuti kehtestatud Potteri detailplaneering ajal, mil eritingimusi veel sisse seatud polnud. Vallavanema sõnul hakkas vald notariaalselt alles 2007. aastal lepinguid tegema, kuid erinevaid tingimusi hakati lihtkirjalikesse lepingutesse sisse viima 2006. aastal.
KommentaarSaue vallas on teine süsteem. Arendajad ise ehitavad vastavalt lepingule välja kas lasteaia, mänguplatsi või spordirajatise, mis on eelduseks detailplaneerignu kehtestamisele.
Mati Tartu, Saue vallavanem
Meie ei ole rahakogujad, seda õigust meil ei ole. Meie saame üksnes otsustada, kas detailplaneering kehtestatakse või mitte. See rahakogumine lõhnab halvasti. Meie selle peale ei lähe. Arendajaga on meil probleeme olnud. Aga õnneks on praegu surve vähenenud.
Taust * Ka teised vallad nõuavad investeeringuid sotsiaalobjektidesse. Äripäev kirjutas eelmisel kevadel, et peamaksu küsivad arendajatelt ka teised Tallinna ümbruse vallad.
* Nõnda tuleb sotsiaalobjekti investeerida Rae valla kõrval ka Viimsi, Saku ja Saue vallas.* Ainsana kehtestas kindla summana tasu Saku vald: 75 000 krooni iga uue eluaseme pealt.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
Lisatud galerii - vaata muljetavaldavaid visuaale!
5
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
6
Eestis on näiteid kohtadest, kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa piirkonna arengule.
Viimased uudised
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Lisatud graafikud annavad korteritehingute dünaamikast aastases võrdluses põhjaliku ülevaate
Need betoonist esipaneelid kaaluvad ligi 400–1000 kilogrammi
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele