Buumiaja korterid lähevad üha tihedamini haamri alla

Tartu kohtutäiturid Reet Rosenthal ja Oksana Kutšmei kinnitavad, et pangad annavad neile sissenõudmiseks järjest rohkem eluasemelaene ja tagatiseks on mõistagi seesama eluase, kirjutas Tartu Postimees. Rosenthali sõnul satuvad tema kätte sundmüügiks nii uued kui vanad korterid.

«Aasta algusest tuleb järjest rohkem nõudeid seoses eluasemelaenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega,» lausus ta. «Neli-viis sellist nõuet kuus tuleb praegu täitmiseks juurde.» Mullu samal ajal olid sellised eluasemelaenu lepingute lõpetamised tema sõnul väga erandlikud, aga praegu on tegu selgelt kasvava trendiga.

Praegu on Rosenthali sõnul hästi, kui kohtutäitur teenib 2005. aastal või 2006. aastal 1,6 miljoni krooniga ostetud uue korteri eest enampakkumise käigus 800 000 – 900 000 krooni. Kui korteri müügist saadud summast ei piisa laenujäägi tasumiseks, lähevad müüki ka lisatagatised, milleks on sageli vanemate eluase.

Kui lisatagatisi ei ole, pöördub pank ülejäägi kättesaamiseks kohtu poole. «Pangal on õigus seda võlajääki kohtu kaudu nõuda,» lausus Rosenthal. «Kõige kurvem variant ongi see, kui inimesel müüakse eluase ja tal jääb näiteks ligi poole miljoni kroonine võlgnevus panga ees veel üles.» Ka sellised näited on Rosenthali praktikast juba olemas.

Eluasemelaenude makseraskustega jõuavad kohtutäituri hoole alla eelkõige noored pered. «Nii näiteks on ühel pereliikmetest kadunud töökoht või siis on pereliige seoses lapse sünnitamisega koju jäänud ja seega ka üks töötasu kadunud,» lausus ta. Laenujääk, mida pank Rosenthali abil sisse kasseerib, jääb enamasti 1-2 miljoni krooni vahemikku.

Kutšmei juurde jõudnud eluasemelaenude võtjad on samuti noored pered või siis noored üksikud inimesed. «Nad on veidi üle 20 aasta vanad ja töötanud lühikest aega hea palgaga,» lausus ta. «Siis nad ostavadki korteri ja pandivad lisatagatisena oma vanemate eluaseme.»

Autor: Haldusuudised.ee