Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
If Eesti Kindlustus: pole mingit kartellikokkulepet
If Eesti Kindlustus kinnitas, et
kindlustusmaaklerite liidu kartellikokkuleppe süüdistus on alusetu. "Me ei
ole sõlminud ühegi konkurendiga kartellikokkuleppet, ei ole teinud seda
minevikus ega kavatse teha ka tulevikus,” ütles If Eesti Kindlustuse
müügidirektor Artur Praun.
Praun nentis, et lisaks sellele, et kartellikokkulepe on seadusevastane, on see ka ärieetikaga vastuolus olev tegevus. "If on Eesti kindlustusturu liider ja ei saaks lubada sellist käitumist, mis seaks kahtluse alla kogu kindlustusturu usaldusväärsuse. Me tegutseme Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, kindlustusturu headele tavadele ja kõrge ärieetika normidele vastavalt," sõnas Praun.
Kindlustusmaaklerite liit kaebas konkurentsiametisse Eesti suured kindlustusseltsid ERGO ja If Eesti Kindlustuse, kahtlustades neid kartellikokkuleppes ühel ajal liikluskindlustuse vahendustasusid järsult kärpida.
Liidul tekkis selline kahtlus, kuna üle 10 aasta on kehtinud liikluskindlustuse vahendustasud vahemikus 10-15 protsenti, kuid nüüd mõnenädalase vahega on esitanud kaks turu suurimat kindlustusseltsi ettepaneku maakleritasude alandamiseks ühtsele viiele protsendile.
Küsimusele, miks pidas If vajalikuks maaklerite tasusid alandada, vastas Praun, et nende ja maaklerite vahelised lepingud on konfidentsiaalsed kahepoolsed kokkulepped, mille sisu ja millega seonduvate läbirääkimiste avalikustamine ei ole muul juhul võimalik, kui vaid mõlema osapoole kokkuleppel. "Kuna üheltki meie koostööpartnerilt meile sellist luba välja antud ei ole, ei saa me ka antud küsimusele vastata," väitis Praun. Samal põhjusel ei täpsustanud Ifi esindaja enda sõnul ka seda, kust neil tuli idee alandada tasusid vahetult pärast ERGO samasugust sammu.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele