15. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Lennuliiklusteeninduse töötajate kõrget palgataset on lihtne põhjendada," lausus Lennuliiklusteeninduse juht Tanel Rautits. "Selles töövaldkonnas konkureerime me teiste riikide samalaadsete tööandjatega. Kui me Lennuliiklusteeninduse palgataset nendega võrdleme, siis meie palgad on ühed madalamad. Sel aastal on kolm lennujuhti läinud tööle Saksamaale, kus lennujuhi palk on 4000 eurost kuni 10 000 euroni. Hispaanias on see palk veel kõrgem."

Eesti Loots ASi juht Peeter Vään põhjendas oma töötajate kõrgeid palku sellega, et merelootsid pole mitte ainult spetsiaalse haridusega, vaid nad peavad olema töötanud laevakaptenina või vanem-tüürimehena. "Nõrgema taustaga inimene ei saa lootsiks olla Eesti seaduste järgi. See ajab Eesti Lootsis keskmise palgataseme kõrgeks. Kuna merelootsi ametis on meil kõige rohkem inimesi, siis nii see on," sõnas Vään.

"Mina väidan päris julgesti, et RKAS antud olukorras üle makstud pole," ütles Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juht Jaak Saarniit.

"RKASi nimestikuline töötajate arv on ca 100 ringis. Kuid palgalehel, kuhu piltlikult öeldes ka juhataja alla kirjutab, on inimesed, kes teenivad näiteks vanglates kinnipeetutena kuni juhatuse liikmeteni välja. Läbilõige neist inimestest, kes on töötajate arvu sees, on väga erinev. On inimesi, kes saavad paar-kolm tuhat krooni palka kuni teenistustasudeni, mida saavad juhatuse liikmed," rääkis Saarniit.

Loe lisa ning vaata riigifirmade keskmise palga edetabelit homsest Äripäevast.

Autor: Haldusuudised.ee