Veskimägi: avatud turg hoiab elektri hinna madalal
Detsembris Eleringi rooli istuv endine poliitik ja rahandusminister Taavi Veskimägi usub, et odavam Vene elekter sunnib tulevikus ka Eesti Energiat paremat hinda pakkuma. Järgneb intervjuu tulevase põhivõrguettevõtte Eleringi juhi Taavi Veskimägiga. Paljud ettevõtted täna ei tea, kelle poole peaks vaatama, kui soovitakse elektrit osta.
Elektriturg toimib loogikas: tootja-turg-müüja-tarbija. Hetkel suletud elektrituru olukorras on Eestis neli tegevusloaga müüjat. Samas kindlasti koos NordPool Spoti reeglite põhise elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad. Samuti antakse ETS (elektrituru seaduse-toim.) muudatustega võimalus tulla elektribörsile ka Vene elektril.
Loogiliselt peaks tooma vene elektri lubamine börsile nad siia turul ka müüjatena. See kõik peaks sundima ka Eesti Energiat pakkuma paremat hinda.
Ütlesite möödunud nädalal Konkurentsipäeval 2009, et teie jaoks on küsimus - kaugel tegelikult on Eesti avatud elektriturust - kõige olulisem. Seda täieliku konkurentsituru tähenduses. Kui kaugel me sellest siis oleme?
Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2he kaugusel.
Ütlesite ka, et poliitiliselt peaks mõned ambitsioonid ümber hindama ja samuti mainisite, et olete turu ja ühenduste usku. Mida sellega mõtlesite?
Usun, et Eesti julgeoleku, keskkonna ja majandusliku konkurentsivõime eesmärke arvestades tekivad parimad lahendused läbi Eesti ja Baltikumi integreerimise suuremate elektrisüsteemidega.
Elektrienergia suurtarbijad võitlesid hiljuti tugevalt elektrituru avamise edasilükkamise eest. Kas avamist oleks üldse võimalik täna edasi lükata. Kas selleks oleks vajadus? Milliseks kujuneb elektri hind avatud turul?
Üks on päris kindel: administratiivne hind saab tulevikus olema arvestades Eestis elektritootmisesse vajaminevaid investeeringuid ja võimalikku CO2 hinda kindlasti kõrgem balto-skandia integreeritud turupoolt tehtavast hinnast.
Täna on elektri hind Eestis kuskil 46 sendi juures KWh-st ja Nordpooli tase on lähtuvalt aastaajast 10-20 protsenti Narva Elektrijaamade fikseeritud hinnast kõrgem. Ja Nordpooli hinnas on CO2 hind juba sees. Aga meil täna pole.
Toodame elektrit CO2 dumpinguga. Kui tuleb 2013. aasta, võib NEJ hakata ostma CO2 kvoote, pluss investeeringud, siis võib hind olla 90-100 senti KW eest. Kõige paremini näitab seda EE otsus ilma riigipoolse subsiidiumita (mis võib küündida Riigikogu menetluses oleva ETSi järgi 1,2 miljardini) mitte investeerida uute põlevkivi plokkide ehitamisesse.
Toimiva turu olukorras ei saaks põlevkivi jaamad Estlink 2 olemasolul piisavalt turule, et tagada investeeringute piisav majanduslik tasuvus.
Turu hind on kõige kallim turule müüma pääseva tootja hind. Seega vaakumist turust, kus Narva elektrijaamad teeksid turu väga kõrge hinna võidaksid kõige enam teised siinsed elektritootjad. Tarbijatena tuleks see meil maksta kinni. Seega, ühendused on kõigi tarbijate huvi.
Mainisite ettekandes ka elektrituruseaduse eelnõud, millega makstakse taastuvenergia toetust, millest osa läheb ka Narva Elektrijaamade uuendamiseks ning kogu raha tuleb lõppude lõpuks ikkagi meie kõigi taskust. Kas teie meelest tuleks seda raha kulutada mujal ja muudel eesmärkidel?
Küsimus on subsideeritud tootjatest tekkivatest moonutustest turul. Meil saab olema kaks toetust. 1,2 miljardit saama hakkavad Narva jaamad kui kaks uut plokki ehitatakse ja veelgi enam toetust saama hakkavad taastuvtootjad. Subsideerime halvimal juhul ca 2,5 miljardi ulatuses aastas elektritootmist. Mille nimel? Täita taastuvenergia osakaalule seatud eesmärgid Eesti Energia bilansis? Tagada kohapeal paiknevate võimsustega ambitsioon katta tippkoormust ja seeläbi varustuskindlus? Sotsiaalsed eesmärgid?
Kui see hind tuleb praegusest kõrgem, kas me ei peaks kartma, et see meie ettevõtetel, tööstustel, kes peaks majanduse taas tõusule vedama, jalad alt tõmbab?
Turu avamine planeeritud ulatuses ei tohiks tuua suurt hinnatõusu. Leedu turg on isoleeritud, sealne hinnasurve peale Ignalina sulgemist meid ei mõjuta.
Teiseks, Põhjamaade ja Vene müüjad turul - la Soomes tekib energiamahuka tootmise kokku tõmbumisega seoses võimsuste ülejääk.
Kolmandaks, kui vaadata hetkel majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, siis Eestis ja Lätis on tootmisvõimsusi kõvasti üle, mitte puudu. Kui hind on nõudluse pakkumise funktsioon, siis ma ei näe põhjust suureks hinnatõusuks.
Teie sõnul on Eesti energiaturu mahud on nii väikesed, et me ei suuda Euroopa Liidule dikteerida reegleid selles poliitikas ja ka erandite küsimises pole me eriti edukad. Mida te sellega mõtlesite ja milliseid erandeid me vajaksime?
Jah, Eesti energeetika poliitika laiemalt aga elektrienergia tootmine ja ülekandmine eriti, on Euroopa Liidu poliitika. Euroopa energeetikapoliitika on aga suuresti kliimamuutustega võitlemise poliitika. See ei arvesta eripära, et 92 protsenti elektrist toodetakse Eesti väga heitmerikkast põlevkivist.
Ja panna siia juurde olukord, et 2016 perspektiivis on meil 2/3 tootmisvõimsust puudu ja meil pole piisavaid ühendusi teiste ELi liikmesriikidega, siis see seabki meid elektrimajanduse keerukasse olukorda.
Suuresti kõik elektrimajanduse arengut puudutavad muutused meie regioonis tulevad ELi poliitikast. Mõned näiteks Ignalina tuumajaama reaktorite sulgemine 1. jaanuarist 2009. aastast.
Olete öelnud, et teie jaoks on peamine küsimus, kas avatud turul saab olema piisavalt ostjaid ja müüjaid. Rääkisite, et turu käivitumiseks tuleb suured ettevõtted teatud kuupäevast turule paisata.
Turg hakkab toimima juhul, kui seal on olemas ostjad ja müüjad. Peame looma raamistiku, et turg oleks põhinev selgetel reeglitel, oleks usaldusväärne ja piisavalt likviidne algusest peale.
Turg annab õige hinnareferentsi ja stimuleerib leidma tootmiseks senisest konkurentsivõimelisemaid energiatootmise viise ja allikaid. Täna on parim aeg turu avamiseks, vaadates hinna trajektoore, siis kevadel läheb seoses suurte hüdrovõimsustega ja talvise tarbimise kukkumisega hind alla. Samuti pikaajaliselt on täna elektritootmise võimsuste ja tarbimise vajaduse vahekord majanduskriisi tõttu tarbijale heaks hinnaks kõige soodsam.
Kas Eesti vajab tuumajaama. Kas Eestisse üldse tohiks rajada tuumajaama?
Eleringi seisukohalt on kindlasti parim kui meil toodetakse elektrit võimalikult paljudest erinevatest energiaallikatest. Tuumaenergia seal hulgas. Ma usun, et Euroopa energiasõltumatuse ja julgeoleku võti on tänaste teadmiste juures tuumaenergeetikas.
