Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriisiaasta – tasu tõusis 300 000 krooni
Eesti suuremate kõrgkoolide rektorite sissetulek on aastaid kerkinud sõltumata sellest, kas majandus õitseb või langeb kolmekohalise numbri võrra. Mullust tasuedetabelit juhib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, kelle aastatasu kerkis 300 000 krooni võrra.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Peep Sürje võtab Äripäeva vastu ülikooli peahoone kuuendal korrusel enda suures, nõupidamiste nurga ja avara terrassiga kabinetis.
Kui rektor Sürjel silmad arvutiekraani piidlemisest väsivad, võib ta pilgu suunata taamal paistvale kaunile Nõmme parkmetsale või samas paiknevale suusahüppetornile. Aga miks mitte ka enda selja taga asuvale madalale kapile, mida ehivad kingitused – eesotsas Gerd Kanteri ja Märt Israeli autogrammidega nokkmütsiga, Gruusia kolleegidelt saadud sarvega ning ajast-aega tarkuse sümboliks oleva öökulli keraamilise kujuga.
"Olin nädal aega Saksamaal Baden-Würtenbergis sealsete tehnikaülikoolidega tutvumas. Terve nädala tegemata töö on siin laual nüüd virnas," vabandab Sürje ja küsib justkui muuseas: "Millest me räägime? Sissetulekust? Olgu, improviseerigem siis."
Rektor räägib, et tema mulluse sissetuleku suurus üllatas teda ennastki.
"Hakkasin tuludeklaratsiooni internetipangas täitma ja märkasin, et mullune sissetulek on mul olnud umbes 1,5 miljonit krooni. Olin üllatunud. Mõtlesin, et huvitav: palk ei ole 2008. aastast tõusnud. Millest selline muutus. Tegin finantsosakonda järelepärimise ja sain teada, et mingisuguste 2008. aasta tööde eest laekusid ülekanded eelmisel aastal," kirjeldab Sürje enda 300 000kroonise töötasu tõusu tagamaid.
Samas rõhutab õppejõuna üle 70 teadustöö avaldanud rektor, et kindlasti ei ole tema kõrgkooli kõige kõrgema palgaga töötaja. Kui TTÜ keskmine palk küündis mullu 18 400 kroonini – professoritel 38 000 kroonini –, siis ei ole vähe neid õppejõude, kes iga kuu teenivad ligikaudu 90 000 brutokrooni.
Sürje: kogutud puhver aitab maksta väärilist tasu
"Me ei ole ahned. Kui inimene on olnud tubli, tema tööl on tulemusi ja tal on õnnestunud saada teadusgrante, siis miks mitte teda vääriliselt tasustada. Rektori palk ei ole siin mingisuguseks piiriks," kinnitab Sürje.
Ta möönab, et ajal, kui õpetajate sissetulek langes lähtuvalt tunni- ja nädalakoormuse vähenemisest 10-20 protsenti, võib ülikoolide palgapoliitika avalikkusele näida ebaõiglane. Eriti veel, kui pidada silmas asjaolu, et kõrgkoolide õppejõududel ja juhtidel ei oleks kedagi koolitada, kui üldhariduskoolide õpetajad ei utsitaks 1.-12. klassini lapsi usinalt õppima.
"Teema on ülimalt tundlik. Samas pean ütlema, et avalik-õiguslikul ülikoolil on teatav sõltumatus ja vabadus enda eelarve koostamisel, rahastamisotsuste tegemisel ja palkade ning lisatasude maksmisel. Oleme suutnud endale nn heal ajal mõningase puhvri luua, mis meid nüüd aitab ja toetab," põhjendab Sürje palgakärbetest hoidumist ning pigem sissetulekute järkjärgulist kergitamist.
Rektor lisab, et kindlasti on 1,5 miljoni kroonine aastatasu Eesti oludes väga arvestatav sissetulek.
Hetkel kuum
"Kriisi ajal võib-olla isegi liiga suur tasu. Samas võin öelda, et minul ei ole selle määramise juures mingisugust sõnaõigust. See on nõukogu otsus rektori tasu igal aastal üle vaadata," täpsustab Sürje.
Oma kõige tähtsamate ühiskondlike ülesannetena nimetab rektor Eesti Teadus- ja Arendusnõukogus ning Arengufondi nõukogus osalemist.
"Neis nõukogudes avaldub Eesti ülikoolide rektorite tegelik mõjuvõim. Seal väljaöeldud seisukohtade järgi kujundatakse Eesti haridusmaastikku. Neisse nõukogudesse kuuluvad lisaks ministritele ja rektoritele ka suurettevõtjad. Viimastele olen korduvalt öelnud, et selle asemel, et kinnisvaraprojekte rahastada, buumis põruda ning lõpuks Aserbaidžaanist või Rumeeniast, saba jalge vahel, tagasi tulla, võinuks ressursse paigutada Eesti alustavatesse kõrgtehnoloogiafirmadesse. Tõsi on, et umbes 100 tehnoloogiaärist saab lõpuks asja umbes 10st, sest see on väga suur riskibisnis, aga kui neil kümnelgi õnnestub endale maailmas koht leida, on see märgatavalt kasumlikum äri kui raha kivisse raiuda," on Sürje veendunud.
Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sissetulek ulatus mullu üle miljoni krooni, täpsemalt 1 142 806 kroonini. Aasta varem teenis ta 1 035 724 krooni. Ka rektor Karis ei ole kitsi juht. Tartu Ülikoolis kerkisid kõigi töötajate palgad mullu keskmiselt 2 protsenti.
Ajal, kui enamikus asutustes ja äriühingutes kadusid preemiad, toetused, hüvitised ja lisatasud, maksis Karise juhitav kõrgkool neid ikka edasi. Mullu maksti ka Karisele tulemustasu 15% põhipalgast. Sama palju kui aasta varem.
"TÜ rektori palka muudeti viimati 1. juulil 2008, mil Alar Karisel täitus rektorina esimene tööaasta. 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 oli Alar Karise palk 69 000 krooni ning alates 1. juulist 2008 on 80 000 krooni kuus. Palga muutmisel arvestati eelmise aasta jooksul toimunud keskmise palga tõusu ülikoolis. 2007. aastal oli see 18,1%," vastas Karisele saadetud küsimustele palgatõusu kohta hoopis ülikooli personaliosakonna juhataja Mari Nõmm.
Karise palganumber tuli Sürje omale järele aidata
Tartu Ülikool on avalik-õiguslike ülikoolide seas töötajate ja üliõpilaste arvu poolest suurim. 2008. aasta märtsis oli TÜ rektori põhipalk madalam kui TTÜ rektori palk, mistõttu pidigi Nõmme väitel Karise palka rektor Sürje omale järele aitama.
"Eelmisel aastal pidas ülikooli valitsus palgatõusu küll vajalikuks, kuid rektor loobus sellest. Ka sel aastal palus rektor oma kirjas ülikooli valitsusele rektori palga võimalikku tõstmist mitte arutada, vaatamata sellele, et ülikoolis tõusis keskmine palk 2%," lisas Nõmm.
Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektori Rein Raua aastatasu tõusis võrreldes tunamullusega küll kõigest 28 000 krooni, kuid eelnevatel aastatel 260 000 (2006-2007) ja 170 000 krooni (2007-2008).
Rein Raud vastas talle esitatud küsimustele ise.
"Mul on palka tõstetud ametiaja jooksul ühel korral. Ilmselt sisaldavad Teie numbrid kõiki TLÜ heaks tehtud töid. Olen näiteks mullu taotlenud ja saanud ülikoolivälisest programmist toetust virtuaalülikooli loengute pidamiseks," meenutas Raud. "Olen vist küll korra saanud ka preemiat," lisas ta.
Ülikooli rektoraadi isikkoosseis on vähenenud kolmelt prorektorilt kahele. "Seetõttu on nii minul kui teistel prorektoritel vastavalt rohkem tööülesandeid," märkis Raud.
Ülikool maksab rohkelt lisatasusid ning salatseb hüvitisega
Tänavu jaanuaris ja veebruaris maksis Tartu Ülikool välja kokku 652 tulemustasu ehk 2 187 094 krooni. Samal ajal premeeriti kaheksat töötajat 61 250 krooniga.
"Muutuvpalga – sealhulgas lisatasud ja tulemustasud, honorarid, doktoritöö juhendamise tasud, teenuseosutamise lepingud, hüvitised ja toetused – osakaal moodustas 2009. aastal kogupalgast 13,7%," meenutas Tartu Ülikooli kantsler Andres Liinat.
Preemiat said jaanuaris arstiteaduskonna, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ja matemaatikateaduskonna töötajad ning veebruaris loodus- ja tehnoloogiateaduskonna töötaja.
Tulemustasude määrad on Liinati väitel erinevad ning arvestavad konkreetse struktuuriüksuse ja töötaja tulemuslikkust.
Lisaks maksab ülikool isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni, mida ülikooli kantsler Liinat saladuses hoiab, sest andmete väljastamine isikliku sõiduauto kasutamise hüvitiste maksmise kohta eeldab tema sõnul väga mahuka teabe läbitöötamist, mis tähendab mõnele ülikooli töötajale lisaülesande määramist ning toob endaga kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.
"Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes avaliku teabe seadusele, ei ole Tartu Ülikoolil võimalik väljastada nõutud teavet isikliku sõiduauto kasutamise hüvitiste maksmise kohta ilma lisatingimusteta. Juhul, kui olete nõus andmete läbitöötamisega tekkivad kulud Tartu Ülikoolile katma, oleme valmis palutud analüüsi tegema ning vastavad dokumendid väljastama," teatas kantsler Liinat.
Kommentaar
Jürgen Ligirahandusminister
Need palgad teevad kadedaks iga ministri, kuid mu suu ei painduks väitma, et rektorid teenivad liiga palju. Juhtide head palgad lisavad rahanduslikku kindlustunnet. Samas peavad need mahtuma üldistesse raamidesse ning minu mure on hoopis, et õppejõudude palgad on liiga madalad. Oma eelarve koostamisel on kõrgkoolid autonoomsed. Nende eelarve ei koosne ainult riigi panusest. 2009. aastal kärpisime nende riigipoolset osa kaheksa protsenti.
Mis on mis
Avalik-õiguslikJuriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu vms nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega.mis on mis
Tallinna Ülikool
Rektor Rein RaudTöötajaid ligikaudu 1088Üliõpilasi 9520 (seisuga 2009 september)2010. aasta eelarve 384 miljonit krooni
Tallinna Tehnikaülikool
Rektor Peep SürjeTöötajaid 1946Üliõpilasi 14 0002010. aasta eelarve 1 miljard krooni
Tartu Ülikool
Rektor Alar KarisTöötajaid 3493Üliõpilasi 17 4002010. aasta eelarve 1,67 miljardit krooni
Allikas: ülikoolide koduleheküljed
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele