31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbanki korterühistute valdkonna juhi Janis Pugri sõnul elab ca 70% Eesti elanikest korterelamutes. „Täna on oluline mõelda, mil viisil on mõistlik neid maju korda teha. Paljud korteriühistud on sellega juba alustanud, kuid kohe on esile kerkinud probleem - milline on optimaalne lahendus ja mõistlik investeeringu suurus,“ selgitas ta. „Eestis puudub täna näide terviklikust renoveerimislahendusest.“ 

KredExi juht Andrus Treieri sõnul annaks tark käitumine maja korda tegemisel küttekuludelt säästu vähemalt 40% ulatuses. Nii on näiteks mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007.aastal.

Kliima ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul ei tohiks korterelamute renoveerimisel unustada kvaliteetse sisekliima loomist. „Nõukogude ajal ehitatud paneelelamutes on reeglina väga kehv ventilatsioonisüsteem, mis võib põhjustada hallituse teket siseruumidesse. Hoone välisfassaadi soojustamisel muutub see probleem aga veelgi teravamaks. Kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine võib lisaks tervislikule sisekliimale aidata kokku hoida ka kütteks ja sooja vee tegemiseks kulutatavat energiat,“ märkis Rebane.

Näidiselamuks on oodatud kandideerima 5-korruselised kuni 5 trepikojaga ja vähemalt 30 korteriga Tallinna elamud. Korterelamul ei tohi olla võlgnevusi ning eelistatud on korterelamud, kus pole tehtud suuremaid rekonstrueerimistöid.

Konkursi võitja saab soodustusi ning mitmed kulutused tasuvad projekti partnerid:

- Swedbanki ja KredExi kuni 20 aastase perioodiga renoveerimislaen 1% fikseeritud intressi ning lepingutasuta;

- taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamise ja paigaldamise kulude katmine kuni 1 miljoni krooni ulatuses Kliima- ja Energiaagentuurilt;

- elektrisüsteemi rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energialt;

- rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsioon summas kuni 300 000 krooni Tallinna linnalt;

- energiaaudit, rekonstrueerimistööde projekt, projektijuhtimine ja omanikujärelvalve;

- individuaalse küttekulu jaotussüsteemi paigaldamine.

Projekt sünnib Swedbanki, KredExi, Kliima-ja Energiaagentuuri, Tallinna linna, Eesti Energia, Tallinna Tehnikaülikooli jt koostöös.

Autor: Haldusuudised.ee