Meeste ja naiste palgad ühtlustumas

Naiste ja meeste palgavahe kadumine võtab aega veel mitu inimpõlvkonda.

Raul Eamets, makroökonoomika professor (Tartu Ülikool) "Naised on ennast suutnud tööjõuturul tõestada. Neid on rohkem märgatud ja palgatud. Võib-olla on masuaeg toonud juhtimise juurde rohkem alalhoidliku meelega naisi," pakkus Sadolini juht Piret Minn.

Tundub, et naised on tõepoolest hinda läinud. Ehkki nii statistikaamet kui ka maksu- ja tolliamet meeste ja naiste palgastatistikat ei koosta, võib sotsiaalkindlustusameti andmetest välja lugeda, et eelmisel aastal toimus meeste ja naiste keskmises palgas tugev lähenemine.

Baltika juhatuse liige Maire Milderi arvates peaks kõrgepalgaline naine eeskätt endalt küsima, kas ta fookus on tööl või perel. "Kui naine on väga perekeskne, siis võib tal olla raskem teha tööalast karjääri, millega üldjuhul kaasneb ka suurem vastutus ja kõrgem palk," tõdes Milder.

Ta lisas, et tööandja ootab suurt pühendumist nii naiselt kui ka mehelt, kuid oluline on karjääri tegevale naisele ka pere toetus ja mõistev suhtumine.

Minn ütles, et naisterahval on rohkem rolle, mida ta peab täitma ja tööga ühendama. Tema ise tegi väikese lapse kõrvalt tunduvalt kergemat tööd. "Ma ei ole pidanud neid kahte rolli ühendama, selles suhtes on minu elus olnud vastupidi," ütles Minn, kelle laps on juba 23aastane.

Kommentaar riigikogu liige

Evelyn Sepp,

Ma ei julge teha vähimalgi määral järeldust naiste-meeste palgaerinevuste vähenemise kohta. See on enamasti äärmiselt jäik ja väga aeglaselt muutuv näitaja. Ja mis peamine, see ei muutu iseenesest.Seletus seisneb ilmselt selles, et viimase paari aasta jooksul on mehed kaotanud tööturul enim positsioone - ühelt poolt on nende töökohti oluliselt enam kadunud ning teisalt pole naiste madala palgaga töökohti seevastu nii palju kadunud. Sellest ka selline artimeetilise ühtlustumise trend, mis aga ei ilmesta vähimalgi määral segregatsiooni vähenemist nn naiste ja meeste tööde vahel või ka sektorisiseseid palgaerinevusi.

Samuti pole mingeid märke sellest, et naiste osakaal oleks suurenenud juhtivatel kõrgepalgalistel ametikohtadel.

Käimasolev majanduskriis on näidanud valusalt kätte veel ühe tõsiasja - naised on selles osutunud tööturul pisut paindlikumaks kui mehed, mis aga iseenesest pole õigustus eelnimetatud fundamentaalsete probleemide eiramiseks või nendega tegelemisest loobumiseks.

See paindlikkus tähendab sageli kaugelt alla oma kvalifikatsiooni töötamist ja mitme madalapalgalise töökoha pidamist, mis naiste tööhõivet iseloomustab ilmselt enam kui meeste oma.Mida oskavad naised halvemini kui mehed?

Tegelikult mitte midagi. Haridusnäitajad on naistel oluliselt kõrgemad, perekohustusi täidavad Eesti naised olulisel määral enam kui Eesti mehed.

Kui millestki puudu jääb, siis nõudlikkusest tööandja suhtes palgaläbirääkimistel. Kõik muu on kinni hoiakutes, millel pole loodusega mitte midagi pistmist.

Autor: Haldusuudised.ee