If kindlustuse juhatuse esimees Andris Morozovsi hinnangul seisavad seltsid järgmisel pool aastal silmitsi kahe väljakutsega, esiteks sujuva üleminekuga eurole ning teiseks eelarve planeerimine järgmiseks aastaks, mil tõenäoliselt Eesti kindlusturg kriisi seljatab.
Hinnangu esimesele poolaastale kindlustusturul andis If Kindlustuse juhatuse esimees Andris Morozovs.
Järgneb intervjuu Andris Morozovsiga:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Milline oli esimene poolaasta kindlustusturul?
Ehkki eelseisev euro kasutuselevõtmine on Eesti majandusele üldiselt toonud üsna palju positiivseid muudatusi, siis ei ole kindlustusturu kahanemine veel peatunud. Turu mahu vähenemine esimesel viiel kuul oli 12%.
See on kindlustussektorile üsna tüüpiline, et kõikidel turgudel reageeritakse majandustsüklitele mõningase ajalise nihkega. Meie saime kriisi mõju tunda natuke hiljem kui paljud teised ärivaldkonnad ja meid mõjutavad ka tagajärjed veidi kauem.
Vaatamata mõningasele optimismile autode registreerimise statistikas, ei tunneta kindlustusturg veel mahu kasvu. Kerget kasvu kindlustatud objektide arvus on tasakaalustanud hinna deflatsioon, mida omakorda saab selgitada autotöökodade suurenenud konkurentsiga saada kliente kui ka klientide muutunud käitumisharjumustega – näiteks suhtutakse ettevaatlikumalt oma varasse, samuti osaletakse sõidukiga vähem liikluses.
Kuidas iseloomustate saadud kindlustuspreemiate ja kindlustusnõuete väljamaksete suhet?
Aasta algus oli väga eriline kõigile kindlustusseltsidele kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Me nägime talve, mida meil ei ole olnud juba palju aastaid. See kasvatas märgatavalt liiklusõnnetuste arvu ning tõi kaasa erinevaid varakahjusid. Kõik selle piirkonna kindlustusseltsid teatasid esimesel kvartalil majandustulemuste halvenemisest. Me ei saa veel rääkida teise kvartali tulemustest, nende avaldamine toimub peagi. Kuid mõeldes kogu aasta peale ning ka järgmisele aastale, siis usun, et seltsidel on ees raske ülesanne, et täpselt ennustada, millal ja kuidas muutub kriisi ajast erinevaks tarbijakäitumine.
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Artikkel jätkub pärast reklaami
On selge, et majandusliku optimismi taastumisega pöörduvad inimesed tagasi oma veidi hooletute harjumuste juurde, hakatakse taas rohkem liiklema. Kui täpselt ja kui kiiresti taastumine toimub, ei ole selge, kuid on ilmne, et see ei ole väga kiire. 2007. aasta uute autode müügimahtudeni jõudmine võtab rohkem kui paar aastat aega. Mõlemad – nii õppetunnid kriisist kui ka muutused maksusüsteemis mõjutavad seda. See tähendab, et kindlustusseltsidel seisab ees suhteliselt aeglane mahtude taastumine ning tööd tuleb teha varasemast erinevate riskidega.
Milliseks kujuneb teine poolaasta kindlustusturul?
Minu meelest toob aasta teine pool kaasa kaks peamist väljakutset. Esiteks sujuva eurole ülemineku tagamise kõikides meie ärisüsteemides. Teiseks 2011. aasta eelarvestamise ja planeerimise, sest see on aasta, kui Eesti kindlustusturg väljub kriisist.
Kas If on muutnud oma toodete kindlustustingimusi? Milliste toodete kindlustustingimused on muutunud?
Me arendame järjepidevalt oma kindlustustooteid. Majanduslanguse tõttu ei ole me liigselt keskendunud täiesti uute lahenduste turuletoomisele, küll aga oleme sellel aastal läbi viinud mitmeid toote- ja hinnamuutusi.
Kuidas on käitunud kindlustushinnad, kas tuleval poolaastal võib täheldada hindades muutusi?
Kindlustussektor on selline valdkond, kus hinnad on sama dünaamilised nagu lennundusäris. Me peame reageerima paljudele teguritele, mis mõjutavad meie klientide kahjutrende. Seega muutuvad kindlustuse hinnad pidevalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?