• 02.03.11, 10:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elering kujundati ümber aktsiaseltsiks

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjutas reedel alla otsusele, millega kujundatakse Elering ümber osaühingust aktsiaseltsiks ning äriühingu uueks ärinimeks saab Elering AS.
Koos otsusega kinnitati ka Elering AS-i põhikiri ning otsustati aktsiakapitali ümberkonverteerimine eurodeks. Aktsiakapitali suuruseks kujuneb 140 000 aktsiat nimiväärtusega 1000 EUR, kokku 140 miljonit eurot. Eleringi omakapital on 160 miljonit eurot ning bilansimaht 419 miljonit eurot.
Eleringi vastutada on Eesti elektrisüsteemi arendamine ja reaalajas juhtimine ning tingimuste loomine elektrituru toimimiseks.  Nende ülesannete täitmiseks investeerib ettevõte järgmise viie aastaga kokku ligi 500 miljonit eurot elektrisüsteemi arendusse.
Sellest olulise osa moodustavad investeeringud ülepiirilistesse ühendustesse, EstLink1 ostmine ja EstLink 2 rajamine, mis tagavad alates 2014. aastast võimaluse kujundada välja ühtne Põhja-Balti elektriturg. Samuti  on olulise tähtsusega Eesti enda avariielektrijaama ehitamine, aga ka jooksvad projektid elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja töökindluse parandamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eleringi varasem õiguslik vorm oli tingitud ajaloolistest põhjustest, kui ettevõte, varasema nimega OÜ Põhivõrk, kuulus Eesti Energia kontserni. Eleringi tänaste ülesannete täitmiseks süsteemihaldurist põhivõrguettevõttena on vajalik kasutada õiguslikku vormi, mis tagab nii siinsete turuosaliste, kui välispartnerite silmis suurima võimaliku usaldusväärsuse.
 
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele