11. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nordeconi kahjum neli senti aktsia kohta

Nordeconi esimese kvartali puhaskahjumiks aktsia kohta kujunes neli eurosenti ehk sama palju kui mullu, teatas ettevõte börsile.

Puhaskahjum emaettevõtte aktsionäridele kahanes 1,3 miljonilt eurolt 1,2 miljonile eurole. Käive kasvas 57,6 protsenti.

Eelmisel aastal saavutas 2008-2010 toimunud Eesti ehitusturu langus oma põhja. Müügitulu kasvu põhjustena nimetas Nordecon järgmisi tegureid: hoonete valdkonnas turumahtude mõõdukas kasv, konkurentsi vähenemine teatud segmentides ja kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste alamsegmentide projektides, kus töid sai teostada ka talvel.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka lähitulevikus korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist oluliselt alla strateegiliselt määratud ülempiiri 20%.

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal kontserni juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega, mis näitavad küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega. Siiski on need endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga, mis omakorda põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.- Langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Alanud aastal näeme ehitusmahtude osas mõningast tõusu ning elavnemist turul ning lisaks püsivatele rajatiste valdkonna mahtudele hakkab tasapisi lisanduma töid jälle ka hoonete valdkonnas. Enim võimalusi turumahtude kasvuks peakski tekkima just hoonete valdkonna poolel, seda läbi möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijate naasmise. Samas ei tasuks 2011. aastal loota veel nõudluse taastumist tasemetele, mille korral leiaksid piisavalt tööd kõik hetkel veel tegutsevad ehitusettevõtted. -Jätkub ehitusturu konsolideerumine tänu aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemisele. Ehitusturult on eelmisel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas. 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige läbi asjaolu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu läbi liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Tõenäoliselt näeme 2011. või järgmisel aastal veel nii mõnegi suhteliselt tuntud ettevõtte tegevuse lõppu senisel kujul ja seda nüüd ka rajatiste valdkonnas. Endiselt mõjutab ehitusettevõtete tegevuse jätkumist eelkõige võimekus juhtida finantse ja tagada piisav likviidsus.- Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate poolt dikteeritavad erinevad tingimused, sh erinevad garantiid, väga pikad maksetähtajad jms, millised on muutunud ehitusettevõtetele järkjärgult veelgi ebasoodsamaks.- Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõusuga toob jätkuvalt kaasa surve ehituslepingute marginaalidele. Samuti võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele. On mitmeid märke, et probleemide tippaeg jääb siiski juba möödunud aastasse ja olukord on paranemas. Järjest tähtsamaks muutub hankijate poolt esitatavate nõuete väga täpne täitmine, et vastata hanketingimustele.- Olukord ehituse tööjõuturul on stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga küll juba kohanenud, kuid mahtude taastudes koduturul jääb kvaliteetse tööjõu küsimus endiselt probleemiks. 2011. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavate ehitusettevõtete osas töötajatele makstavate baastasude suurendamist tervikuna.- Sellel ja järgneval aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Turule paisatakse ca 1,5 aasta jooksul umbes 150 miljonit eurot. Selle tulemusel võime näha üksikutes spetsiifilistes ja nendega seonduvates ehitussegmentides (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) äärmiselt kiiret ja hüppelist nõudluse kasvu, mis kergitab ebamõistlikult ka vastavaid hindu ja võib tekitada ajutiselt probleeme kogu sektorile.- Olukord langusperioodijärgsete makromajandusnäitajate ja ehitusturu osas jätkab selginemist, mis tähendab suurenevat valmidust pankade poolt väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt ja kiiresti turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumise kohta, mis on eelduseks ehitusturu tuntavamaks kasvuks 2012. aastal.Nordeconi kontserni olulisemad eesmärgid 2011. aasta majandustegevuse osasNordeconi kontserni selge eesmärk on 2011. aastal oluliselt parandada kasumlikkust võrreldes eelmise majandusaastaga ning selle saavutamise viisid võib lühidalt kokku võtta kolme põhimõttega:- Põhitegevuse erinevate aspektide jõuline tõhustamine- Jätkuvalt aktiivne püsikulude kontroll- Meeskonna ühtsuse ning pühendumuse parendamine

Läti ja LeeduKontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2011. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Leedu hoonete ehitusturg ei näita hetkel elavnemise märke valdkondades, kus Kontserni ettevõte Nordecon Statyba UAB oleks konkurentsivõimeline. Eelnevast tulenevalt on kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne kontsernile olulisi kulusid. Kontserni juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud terve ka 2011. aasta jooksul. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

UkrainaKontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte äri- ja tootmishoonete vallas. Perioodil 2009-2010 puudusid nimetatud valdkondades välismaistest eraettevõtetest tellijad pea täielikult. 2011. aasta ei ole ehitusturul olulist elavnemist oodata, kuid märke sellest on hakanud ilmnema. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatava kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks kontsernile on suhteliselt vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas (euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse projektijuhtimisettevõte) suhtena normaalselt funktsioneeriva ehitusturu reaalsetesse vajadustesse. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitud kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Valgevene

Valgevene turu ettevõtluskeskkonnal on sarnaseid jooni Ukraina omadega, kuid seda siiski tuntava ajalise nihkega. Asjaajamise bürokraatlikkus, keerulised maksustamispõhimõtted ning erinevad piirangud piirideülese teenuse osutamise osas. Ehitusturu arengute osas on Valgevene potentsiaal võrreldav samuti Ukraina omaga. Uusehitiste järele on nõudlust, riiki on hakatud lubama rohkem otseinvesteeringuid välisriikidest ning turul ei ole kaasaegsete juhtimispõhimõtetega ehitusettevõtteid. Sellest hoolimata tegutseb Kontserni Valgevene turul 2011. aastal projektipõhiselt, mille käigus lõpetatakse hetkel ainus käimasolev projekt. Pärast selle lõpetamist Kontsern Valgevenes uute projektidega esialgu ei jätka.

SoomeKontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde alltöövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2011. aastaks võib eeldada, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Nordeconi 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“ .

Juhatuse hinnangul tuleb kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata kontserni ümberkorralduste poolt loodud tõhusama tegutsemise eelduste realiseerimist, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).Lähiajal ei ole kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474