21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arakas kinnitas, et tema Tallinna Elektrijaama omanikeringi ei kuulu. Kristjan Rahu ja Dalkia avalikustasid eile, et Rahu ostis 90 miljoni euro eest 85% Tallinna Elektrijaamast. Tehingut aitasid rahastada SEB ja Swedbank. Arti Araka sõnul oli ta nõu ja jõuga sober Rahule abiks tehingu tegemisel, aga tema elektrijaama ostu oma raha ei investeerinud. "Ma teadsin selle tehingu toimumist hulk aega varem, aga ta (Kristjan Rahu – toim) teeb seda ise," ütles Arakas.

Vihjati Arakase huvileÄripäev sai eile vihje, et ostutehinguga on seotud kinnisvarafirma Arco Vara asutanud ning hiljem börsile viinud Arti Arakas, kes müüs osaluse börsifirmas Toomas Toolile ning on otsinud pärast seda oma kapitalile investeerimisvõimalusi.

"Minu jaoks on väga hea päev. Päike tuli välja, väga õnnelik päev minu jaoks," alustas Kristjan Rahu eilset pressikonverentsi. Pikalt Tallinna Küttega seotud Rahu võib õigusega nimetada 85 protsendi ostmist soojaelektrijaamast enda elu tehinguks. Kuid kas ta on tõesti selle projekti taga üksinda?"Nii esinduslik seltskond ei oleks siin laua taga, kui siin mingid asjad varjatud oleks. Horn Invest kuulub 100 protsenti minule," vastas Rahu kergelt muiates. Selle aasta sügisel asutatud Horn Invest oli 85% suuruse osaluse ostjaks.

Üllatav uudisUudis, et Prantsuse suurkontsern Dalkia müüb Tallinna Elektrijaamast 85 protsenti 90 miljoni euroga Rahu osaühingule Horn Invest, tuli paljudele suure üllatusena. Rahu sõnul püütigi tehingut, mida sündikaatlaenuga rahastavad SEB ja Swedbank, saladuses hoida

"Tahaks panna mingi suurema grupi kokku ja minna võib-olla ühel hetkel börsile. Siis on neid osanikke väga palju. Börsileminekut kindlasti ei tahaks välistada," poetas Rahu eile ust ka võimalike tulevikuplaanide kohta.Selleks, et börsile minna, peab aga ettevõttel olema rohkem kui üks elektrijaam, lisas ta. Rahu sõnul vaatab ta selleks lahtiste silmadega ringi nii Eestis kui lähemates maades.Kuid ainuüksi Tallinna Elektrijaama mullune 44,2-protsendiline puhasrentaablus on enam kui muljetavaldav.Suurema osa laenudest loodab Rahu kümne aastaga tagasi maksta. Kindluse selleks annab soojuselektrijaamas kasutatava puiduhakke ja turba odavus, võrreldes teiste kütustega.

Saab dotatsiooni Samuti maksab võrguettevõte Elering elektritarbijatelt kogutud rahast taastuvenergia tootjatele dotatsioone, kokku 12 aasta jooksul. Kaks aastat on Tallinna Elektrijaam toetust saanud. Mullu oli toetus kaheksa miljonit eurot, jaama puhaskasum 13,4 miljonit eurot ehk jaam oleks olnud kopsakas kasumis ka ilma dotatsioonideta. Kahe aastaga on Tallinna Elektrijaam elektri ning soojuse müügist kogunud jaotamata kasumit 23,6 miljonit eurot.

Arakas kiidab ostuRahu tunnistas, et tegemist on maailmas unikaalse jaamaga, mille kogu soojus maha müüakse. Ka Arti Arakas lausus, et vähe selliseid jaamasid, sealhulgas ka koostootmisjaamu, mis suudaks kogu toodetava soojuse maha müüa. Jaama kasutegur on kindlasti väga hea, märkis Arakas. “Energiat läheb alati vaja ja energiatootmine on tulevikuäri. Eks minagi investeerin natuke energeetikasse, muidugi mitte nii suurejooneliselt,” rääkis ta.

Arakase sõnul on sõber Kristjani julgus ja ambitsioon kadestamisväärne. “See on tore, et Eesti mehed ostavad äriettevõtteid. Mul on sõbra üle tõeliselt hea meel,” lausus Arakas.

Autor: Haldusuudised.ee