• 28.12.12, 12:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jahe november kasvatas elektritarbimist

Novembri keskmine õhutemperatuur oli aastataguse ajaga võrreldes ligi kaks kraadi jahedam, mis tingis koos üldise majanduskasvuga ka elektrienergia tarbimise kasvu.
Võrreldes eelmise aasta novembriga kasvas Eestis elektritarbimine neli protsenti 717 gigavatt-tunnini, elektri tootmine aga langes üheksa protsenti 966 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia kogus vähenes eelmisel kuul aastases arvestuses kolm protsenti 118 gigavatt-tunnini. Biomassist toodetud taastuvenergia kogus vähenes 45 protsenti, ent tuuleenergiast toodetud taastuvenergia kogus suurenes samas 87 protsendi ulatuses. Tuuleenergia tootmist kasvatasid nii uued tuulepargid, kui soodsamad tuuleolud.
Lätis toodeti novembris 51 protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi – kokku 572 gigavatt-tundi. Daugava jõe hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kasvas seejuures kuus korda. Sisemaine tootmine võimaldas novembrikuus katta ligi 89 protsenti Läti elektritarbimisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Leedus toodeti tänavu novembrikuus 17 protsenti vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 260 gigavatt-tundi. Tootmine võimaldas novembris katta vaid 29 protsenti Leedu elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes novembrikuu elektribilansi defitsiidiks 624 gigavatt-tundi. See on selle aasta kuude võrdluses suurim defitsiit. Import kolmandatest riikidest kattis 56 protsenti Leedu impordivajadusest. Import Eesti kaudu moodustas ligi 23 ja import Läti kaudu 21 protsenti elektri koguimpordist.
Asjaolu, et tootmine jäi Leedus tarbimisele alla, ei viita tootmisvõimsuste puudumisele, vaid sellele, et Leedu tootmisvõimsusi pole majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada.
Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli novembris 444 gigavatt-tundi, moodustades kogu Balti riikide tarbimisest viiendiku.
Soomes oli elektritarbimise maht eelmisel kuul 7162 ja tootmise maht 5783 gigavatt-tundi. Soome importis 67 protsenti puudujäävast elektrist Rootsist, 30 protsenti Venemaalt ja kolm protsenti Eestist.
Põhjamaades tervikuna kasvas elektritarbimine aastases arvestuses kolm protsenti, seejuures Norras ulatus kasv kuue protsendini. Põhjamaad eksportisid elektrit 0,9 teravatt-tundi Saksamaale ja Hollandisse.
Elektri import Eestisse kasvas novembris aastataguse perioodiga võrreldes 78 protsenti 223 gigavatt-tunnini ja eksport samas vähenes viie protsendi võrra 466 gigavatt-tunnini. Koguekspordist moodustas novembris eksport Leetu 46, Lätti 44 ja Soome 10 protsenti. Koguimpordist moodustas novembris import Soomest 43, import Lätist 33 ja import Leedust 24 protsenti.
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.

Hetkel kuum

Kinnisvaraturg ei saa olla muust majandusest eraldiseisev, osutab tõsiasjale tähelepanu Ober-Haus Real Estate Advisors AS tegevjuht Keir Hildebrand.
Suur lugu
  • 15.10.25, 13:10
Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Reterra tegevjuht Reigo Randmets.
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot
City Plaza 2 arhitektuurse lahenduse on loonud Alver Arhitektide büroo arhitektid Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel ja Kristjan Värav.
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 15.10.25, 06:45
Korterelamute ehituslubade arv jätkab kidural kursil
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele