Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eraldab miljon eurot Jõhvi uue logistika- ja äripargi välja arendamiseks. Vajalike kommunikatsioonide rajamisega luuakse võimalus 16. ettevõttele liituda pargiga. Investeering aitab luua piirkonda üle 200 töökoha.
Tegemist on regionaalministri valitsemisalas välja töötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetuse eesmärgiks tugevdada Ida-Virumaa potentsiaali kasutades ära piirkonna tugevusi. „Ida-Virumaal on veel kasutamata potentsiaali uute tööstusalade tekkeks. Seda toetavad nii soodne logistiline asukoht kui ka sobiva tööjõu olemasolu piirkonnas,“ ütles Kiisler.
Jõhvi kui maakonnakeskusesse on mitmed logistika- ja tootmisettevõtted avaldanud soovi viimastel aastatel alustada või laiendada seal oma tegevust. „Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused (vesi, kanalisatsioon, gaas, side) vähemalt 16 ettevõttele, lisaks rajatakse vajalik teedevõrk koos tänavavalgustusega,“ kommenteeris EASi Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov. „Investeeringu tulemusena on oodata piirkonda üle 200 uue töökoha,“ lisas Hankov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekti kogumaksumus on 1,37 miljonit eurot, millest 27% panustab omaosalusena Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus.
Varasemalt on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetatud Ida-Virumaal tööstusalade arendamist Narvas, Vaivaras, Kohtla-Järvel ja Püssis. Senini on edukaimaks kujunenud Narva Logistika- ja Tööstuspark, mida arendas samuti Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus. Narva projekti käigus on uuele tööstusalale asunud juba 7 ettevõtet, millest 2, Estin Warehousing OÜ ja Febparts OÜ on alustanud tegevusega ning 5 (New Flight OÜ, ESME OÜ, Westaqua-Invest OÜ, Primatek Coatings OÜ ja Emlak Eesti OÜ) tegelevad hetkel tootmishoonete ehitusega. Nende ettevõtete investeeringute kogumaht on ca 45 miljonit eurot.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?