Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 19. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välismaalastel on nüüd võimalus taotleda Eesti e-identiteeti, mis annab neile Eesti elanikega samaväärsed võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks. Digi-ID abil saab näiteks allkirjastada dokumente digitaalselt ja kasutada mitmeid Eesti avaliku ja erasektori e-teenuseid ükskõik millisest maailma nurgast. Nii saavad ka välismaalased osa Eestis tavapäraseks saanud võimalusest, et kogu ettevõttega seotud nn paberimajanduse saab korda ajada kontorilaua tagant tõusmata.

* 18. jaanuari seisuga on E-residentsuse taotlusi laekunud 55 riigist. 18. jaanuari seisuga on taotlusi enim tehtud Soomest (224), teisel kohal on Venemaa (109), kolmandal Läti (38), neljandal USA (34) ja viiendal Suurbritannia (22). Aga taotlusi on saabunud ka nt Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.

Taotluste läbivaatamiseks on ette nähtud 10 tööpäeva. E-digiID taotluste suhtes tehtud positiivsed otsused seisuga 18.01.2015 on järgmised: 1. Soome (133); 2. Venemaa (64), 3. Läti (21), 4. Suurbritannia (17), 5. USA (16).

Esimesteks ameeriklastest Eesti e-residentideks said Eesti juurtega riskikapitalist ja investor Steve Jürvetson ning tema kolleeg Tim Draper.

Digi-ID eelised välismaalasele: loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-ID-d kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digi-lahendused kättesaadavad on. E-residentsus ei anna välismaalasele Eestis elamise luba ega õigust Eestisse siseneda.

Digi-ID kitsaskohad välismaalasele: Mõiste "residentsus", mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu poolt teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse. E-residentsusega kaasnevate maksuprobleemide ennetamiseks on mõistlik planeeritavad tegevused ning äriühingu juhtimise mudel maksuspetsialistiga läbi arutada. Täpsemalt loe teema kohta meie maksuspetsialisti Kärt Anna Maire Kelderi artiklist „E-residentsuse varjatud karid ehk mis juhtub teisest riigist juhitud äriühinguga“.

Digi-ID abil on tulevikus võimalik näiteks:

* asutada Eestis äriühing interneti teel,

* allkirjastada äriühingu dokumente ja majandusaasta aruandeid ning esitada neid interneti teel äriregistrile ja teistele ametiasutustele,

* vaadata maksuteateid ja deklareerida Eestis makse e-maksuameti kaudu,

* pääseda ligi kõigile oma pangakontodele Eestis,

* kasutada tasuta krüpteerimisteenust dokumentide turvaliseks edastamiseks ning allkirjastada ja sõlmida lepinguid teiste digi-ID-d omavate isikutega. 

Samal teemal: ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTS 2015 . Seal toimub arutelu teemal, kas Eesti e-residentsus paneb rohkem venelasi Eestisse kinnisvara ostma, leiab aset Äripäeva Kinnisvarakonverentsil, mis toimub 18. veebruaril.

Äripäeva Kinnisvarakonverentsil esineb ka Rootsi tuntuim kinnisvaramaaklerite koolitaja Anders Alf, kes annab ülevaate Rootsi turul toimuvast ning jagab soovitusi nii kinnisvara arendajatele kui ka maakleritele müügiedu saavutamiseks. Ettekanne on ingliskeelne.

* Välismaalastel, kes soovivad digi-ID-d taotleda, tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindusbüroo poole. Eesti välisesindustes hakatakse e-residentsust väljastama 2015. aasta jooksul. Digi-ID kehtivusaeg on kolm aastat.