Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõiste e-residentsus võib tuua äriühingu topeltmaksu
Advokaadibüroo Sorainen tõstis oma uudiskirjas klientidele esile teema, et mõiste e-residentsus võib viia äriühingu tulu topeltmaksustamiseni.
Välismaalastel on nüüd võimalus taotleda Eesti e-identiteeti, mis annab neile Eesti elanikega samaväärsed võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks. Digi-ID abil saab näiteks allkirjastada dokumente digitaalselt ja kasutada mitmeid Eesti avaliku ja erasektori e-teenuseid ükskõik millisest maailma nurgast. Nii saavad ka välismaalased osa Eestis tavapäraseks saanud võimalusest, et kogu ettevõttega seotud nn paberimajanduse saab korda ajada kontorilaua tagant tõusmata.
* 18. jaanuari seisuga on E-residentsuse taotlusi laekunud 55 riigist. 18. jaanuari seisuga on taotlusi enim tehtud Soomest (224), teisel kohal on Venemaa (109), kolmandal Läti (38), neljandal USA (34) ja viiendal Suurbritannia (22). Aga taotlusi on saabunud ka nt Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.
Taotluste läbivaatamiseks on ette nähtud 10 tööpäeva. E-digiID taotluste suhtes tehtud positiivsed otsused seisuga 18.01.2015 on järgmised: 1. Soome (133); 2. Venemaa (64), 3. Läti (21), 4. Suurbritannia (17), 5. USA (16).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimesteks ameeriklastest Eesti e-residentideks said Eesti juurtega riskikapitalist ja investor Steve Jürvetson ning tema kolleeg Tim Draper.
Digi-ID eelised välismaalasele: loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-ID-d kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digi-lahendused kättesaadavad on. E-residentsus ei anna välismaalasele Eestis elamise luba ega õigust Eestisse siseneda.
Digi-ID kitsaskohad välismaalasele: Mõiste "residentsus", mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu poolt teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse. E-residentsusega kaasnevate maksuprobleemide ennetamiseks on mõistlik planeeritavad tegevused ning äriühingu juhtimise mudel maksuspetsialistiga läbi arutada. Täpsemalt loe teema kohta meie maksuspetsialisti Kärt Anna Maire Kelderi artiklist „E-residentsuse varjatud karid ehk mis juhtub teisest riigist juhitud äriühinguga“.
Digi-ID abil on tulevikus võimalik näiteks:
* asutada Eestis äriühing interneti teel,
* allkirjastada äriühingu dokumente ja majandusaasta aruandeid ning esitada neid interneti teel äriregistrile ja teistele ametiasutustele,
* vaadata maksuteateid ja deklareerida Eestis makse e-maksuameti kaudu,
Äripäeva Kinnisvarakonverentsil esineb ka Rootsi tuntuim kinnisvaramaaklerite koolitajaAnders Alf, kes annab ülevaate Rootsi turul toimuvast ning jagab soovitusi nii kinnisvara arendajatele kui ka maakleritele müügiedu saavutamiseks. Ettekanne on ingliskeelne.
* Välismaalastel, kes soovivad digi-ID-d taotleda, tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindusbüroo poole. Eesti välisesindustes hakatakse e-residentsust väljastama 2015. aasta jooksul. Digi-ID kehtivusaeg on kolm aastat.
Kinnisvara müügi- või rendilepingu headus sõltub otseselt ostja teadmistest ja oskusest küsida õigeid asju ja vajadusel nõuda nende fikseerimist lepingus.
Väga suure elevuse on tekitanud nn ühe mehe osaühingute osaluste arestimine ning "nende sisse minek", tõi põhjuse esile Julianus Grupi juhatuse esimees Ülar Maapalu.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.