Viivise lubatud maksimaalne suurus, mida üks lepingu pool teiselt võib küsida, ei ole seadustega otseselt piiratud ega paika pandud.
Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Seda saab teha vaid kohtus.
Viivise vähendamist saab nõuda siiski vaid eeldusel, et võlgnik ei ole viivist veel tasunud. Kui viivis on juba ära makstud, ei saa selle vähendamist enam nõuda.
See tähendab, et ei ole kuigi mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürnikku peletavad ja päris kindlasti ka maksmata jäävad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas peaks viivis olema piisavalt suur, et motiveerida kohustusi õigeaegselt täitma.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?