• 05.12.16, 11:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärtel: vastasseis ametnike ja poliitikute vahel

Väikeinvestorite koolitaja ja eestkõneleja Peeter Pärtel kirjeldas justiitsministeeriumis toimunud üüriteemalist ümarlauda kui vastasseisu ametnike ja poliitikute vahel.
Peeter Pärtel
  • Peeter Pärtel
  • Foto: Raul Mee
„Ametnike kehakeelest oli näha, et nad ei taha Eestis kehtivaid seadusi muuta,“ rääkis Pärtel Kinnisvarauudistele.
Justiitsministeerium saatis enne ümarlaua korraldamist osalistele laiali ka üüriteemalise võrdleva uuringu, mis pandi kokku Tartu ülikoolis. „Suures pildis väga hea õppematerjal üürileandjatele.Suur töö on ära tehtud, kuid esinevad mõningad nõrgad kohad, mis on järgnevalt välja toodud,“ kommenteeris Pärtel uuringut.
Samas tõi ta välja mõned puudused. Uuringus ei käsitletud näiteks korteri sisustuse kaitset ega võrreldud Eesti seadusandlust Poola omaga, kus muudatused võlglaste kohtlemisel aitasid üüriturule tuua tühjana seisvad korterid. Ka Eestis on arvukalt tühje kortereid, mida omanikud ei julge puuküürnike kartuses välja anda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pärtel nägi uuringu puudusena ka seda, et kohtu- ja täitemenetluse küsimuste vaatluse alt välja jätmise kõrval ei käsitletud ka maksuõiguslikke probleeme. „Tervikut ei vaadata, samas on meil probleem just tervikus,“ sõnas ta lisades, et mittemaksvast üürnikust vabanemine alates võlgnevuse tekkimisest kuni reaalse väljatõstmiseni võtab liiga palju aega ja raha.
Ühtlasi jäeti analüüsist välja avaliku sektori soov üürikorterite pakkumist oluliselt suurendada ega vastatud küsimusele, Kuidas oleks vaja üüriõigust muuta, et üürikorterite pakkumise kasv esile kutsuda.
Pärtel tõi otse elust välja järgmised üürituru probleemid, praktikad ning soovitused.
1)      Eestis on vaja samasuguseid leppetrahve, nagu Lätis, sest meie üürnike kultuur ei ole piisavalt arenenud ja puudub efektiivsem viis inimesi korrale kutsuda. Reaalses elus on Eestis leppetrahvid üürilepingu lahutamatu osa. Näiteks on kasutusel järgmised trahvid: suitsetamise või suitsuanduri kinnikatmise eest 75 eurot, üleandmise eelselt ruumide koristamata jätmisel 50 eurot, naaberkorterite elanike häirimise eest 50 eurot. Trahviähvardus on efektiivne viis korrektset käitumist esile kutsuda, neid ei soovita tegelikult reaalses elus kasutada.
2)      Eestis võiks kehtida samasugune süsteem, nagu Rootsis, kus rohkem kui nädala maksmisega viivitanud üürnik saab väljatõstmishoiatuse, mis saadetakse ka kohalikule sotsiaalhoolekandeasutusele. Kui üürnik ei kustuta võlgnevust kolme nädala jooksul ja sotsiaalhoolekandeasutus ei kinnita kirjalikult, et võtab vastutuse üürimaksete eest, võib õõrniku välja tõsta. Sariviivitajale ei pea kolmenädalast tegutsemisaega andma, väljatõstmist võib alustada juba nädala möödumisel.
3)      Eesti õigusesse võiks üle võtta Soome praktika, kus täitemenetluses enampakkumise kaudu omandatud eluruumi üürilepingu saaks ühe kuu jooksul üles öelda välja arvatud juhul, kui kinnisasi on mu?u?dud tingimusel, et u?u?rileping jätkub. Põhjuseks on pahatahtlikult sõlmitud üürilepingud, mille kohaselt on finantsraskustesse sattunud kinnisvaraomanikud andud vara üürile viieks või enamaks aastaks ja lepingu järgi on üür ette makstud.
4)      Ülipaindlike üürisuhete tulemusena jalutavad üürnikud minema väga lühikese etteteatamisajaga ning üürileandjad keelduvad pikkade üürilepingute sõlmimisest. Kuna üürnikelt ei ole võimalik reeglina kahjusid sisse nõuda, ei saa rakendada ka pikaajaliste lepingutega kaasnevat madalamat üürimäära.
5)      Eestis võiks seadustada võimaluse küsida tagatisraha kuni 12 kuu üüri ulatuses, mis korvaks vajadusel üürniku poolt elamispinna sisustusele tekitatud kahjud. Tõmbekeskuste üüriturgu see tõenäoliselt ei puuduta, kuid annaks kindlust maapiirkondade koretriomanikele, kes saavad praegu küsida vaid sümboolset 300-eurost tagatisraha.
Justiitsministeeriumi ümarlauast saad lähemalt lugeda siit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele