13. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva kinnisvarakonverentsil 2016. aasta turuülevaatega esinev ja uusi trende tutvustav Margus Tinno andis Kinnisvarauudised.ee-le lühiintervjuu.

Kui palju võiks Eesti riik laenu võtta riigile kuuluva kinnisvara, sh põllumaa ja metsa tagatisel?

Kui tahad teada Äripäeva kinnisvarakonverentsi teemasid ja kes seal veel esinevad, vaata kava siit!

Sellele küsimusele on minul keeruline vastata. Tegu eelkõige poliitilise otsuse kontekstiga ja teadjamad inimesed arvavad, et riigi vara ei ole antud kontekstis vaja üldse tagatiseks panna. Nagu iga laenuga, tuleb seda võtta tõeliselt vajaduspõhiselt, mõistlikult ja kaalutletult. Kui üldse, siis isiklikult ootan nt riigi kinnisvara tagatisel väärtpaberite teket, mis annaks väljundi eelkõige meie kodanikele.

Millal hakatakse Eestis investeeringu eesmärgil ehitama vanadekodusid?

Vanadekodusid on juba ehitatud erasektori poolt, mõni. Asja vastu tuntakse huvi ka teiselt poolt lahte, kuid seni ei ole veel märkimisväärsete tegudeni jõudnud. Asja n-ö massidesse minekuks on meil praegu puudu laiapõhjaline maksejõulisus. Meie elanikkond ei ole jõudnud omale akumuleerida piisavat puhvrit vanadekodus elamise finantseerimiseks. Kui palju selleks aega võiks minna, ei oska öelda. Pigem võime me esimese lainena näha siin lahendusi hoopis Soome vanuritele, kelle maksejõulisus on teisest klassist ja kes ei pea ilmtingimata kodumaal vanaduspõlve veetma. Äriliselt on Eestis ilmselgelt antud tegevus ka kuluefektiivsem. Üüratusse pessimismi langemata on siiski meie enda kodanike võtmes ka olemas põhimõttelisi lahendusi, mis aga vajavad riigi poolset regulatsiooni. Nt juba avalikkuse ees käinud idee finantseerida oma ülalpidamist isikliku eluaseme baasil. Nagu mainitud, vajab vanadekodude ehitamine korralikku ja läbimõeldud süsteemi.

Milline on tulevikus parim kasutusotstarve tühjaks jäävatele nõukogudeaegsetele administratiivhoonetele ja suurtele eramutele?

Usun, et nii nagu muus elus, nii paneb ka kinnisvara kontekstis asja paikka reaalsus. Asju hoitakse niikaua, kuni nad muutuvad liigselt koormavaks kas füüsiliselt või finantsiliselt. Kui hoone majanduslik eluiga on selgelt läbi, on ilmne järgmine samm lähenemine maapõhiselt. Se tähendab hoone lammutamist ja uue rajamist vastavalt hetke nõudmistele ja ootustele. Usun, et tulevikus näeme rohkem teatud vanuses hoonete lammutamist renoveerimise asemel, kuivõrd kaasaegsetest nõuetest tulenev vajalike investeeringute maht ilmselt ei akumuleeru vara väärtuses.

“Ennast kiita on kole ebamugav, olen ses osas kehv. Professionaalses võtmes võib vast esile tuua eelkõige kogemust - märtsi alguses saab täis 21 aastat järjepidevat kinnisvaraturul osalemist nõustaja rollis. Selle ajaga on kogetud ja õpitud nii mõndagi, osalemine juba kolmandas turutsüklis tekitab nii mõnegi déja vu hetke,” tutvustas Tinno ennast konverentsi kava tarbeks.