Eesti Pank: majanduskasv kiirenes järsult
Majanduskasv on järsult kiirenenenud 4,4%-ni, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud. Tööjõu nappus kütab üliohtlikku palgarallit.
Majandustsükli näitajate põhjal kasvab majandus praegu kiiremini, kui on Eesti majandusele tavaoludes pikema aja jooksul jõukohane, lisas keskpank. Kuna majanduskasv on kiire ja laiapõhjaline ning tööpuudus väike, suurendaksid eelarve puudujäägi arvel tehtavad avaliku sektori kulutused majanduse heitlikkust ja kahjustaksid pikaajalist kasvuvõimet. Investeeringute kasv annab samas lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga, mis tasakaalustab ka pingeid tööturul.
Esimese kvartali 4,4%-line majanduskasv on kiireim kasv alates 2012. aastast. Lisaks eksportivale sektorile läheb praegu ka siseturule suunatud tegevusaladel kiirelt kasvava nõudluse tõttu hästi. Tugevad näitajad kaubanduses ning aastaga ligi viiendiku võrra suurenenud ja kümnenditaguse kõrgseisu lähedale jõudnud ehitusmahud viitavad väga tugevale kasvutsüklile.
Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali majanduskasvu tulemusena on majandustsüklit iseloomustav SKP lõhe muutunud positiivseks, mis näitab, et majanduskasv on ületanud Eesti pikaajalist kasvusuutlikkust. Ka muud tsüklinäitajad viitavad tugevale majanduskonjunktuurile, varasemat keskmist taset ületavad nii tootmisvõimsuse rakendatus kui ka ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunne ning tootmis- ja eksporditellimuste maht ennustab tõusufaasi jätkumist ka lähiajaks.
Kõige silmatorkavam on seejuures konjunktuurne kõrgseis tööturul, märkis Eesti Pank. Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning tekkinud olukorra leevenemist ei ole lähiajal ette näha.
Paremas olukorras on need ettevõtted, mis on investeerinud tootlikkusse ja suudavad seetõttu ka inimtööjõule konkurentidest suuremat palka maksta. Kui töökohavahetusi põhjustab valdavalt ettevõtete lootus konkurente palgarallis ajutiselt võita, ei saa välistada tööturu ülekuumenemist ja tagasilööki majanduses.
Lisaks investeeringutele võimaldab tootlikkust tõsta ka töötatud tundide keskmine arv, mis pole pärast majanduskriisi veel täies mahus taastunud, ning efektiivselt töötamise aeg, aga ka tootmisprotsesside digitaliseerimine ja tootmisvahendite senisest veelgi intensiivsem rakendamine.
