10. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna ehitatavate korterelamute hulk peegeldab ilmekalt Eesti majanduse üldist seisu ja inimeste kindlustunnet. Ehkki kortermajade arenduste arv on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud, on elukondlike arenduste turg stabiliseerunud ning võrreldes 2007. aastaga on olukord oluliselt teistsugune.2014. ja 2015. aastal kasvas uute korterite pakkumine Tallinnas ja selle lähivaldades märkimisväärselt, samas tänavu pakutavate uute korterite hulk on jäänud eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele. Teisisõnu, uute korterite hulk ning keskmine ruutmeetri eest küsitav hind näitab stabiliseerumise märke. Kuid kauplemine on elav: kui ehituskvaliteet on hea, ruumilahendused mõistlikud, asukoha infrastruktuur korralik ja hind vastab turuootustele, siis enamik arendatavatest korteritest leiab omaniku juba ehitusfaasis.Uute korterite osakaalu kasv viimastel aastatel on olnud ka peamiseks põhjuseks, miks „harju keskmise“ korteri ruutmeetri hind on aasta-aastalt tõusnud. 2017. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes oli Tallinnas uute korterite osakaal kõikidest korteritega tehtud tehingutest tükiliselt umbes 25% ja rahaliselt 35% kogumahust.Lähitulevikus näeme ilmselt veelgi rohkem mahukaid arendusi turule tulemas. Arenduste arv võib ligi 10%-20% kasvanud ehitushinna tõttu ehk isegi pisut langeda, kuid arendatavate korteriomandite hulk ilmselt pisut kasvab. Seda muidugi eeldusel, et makromajanduslik olukord püsib sama hea, kui see on viimastel kvartalitel olnud ning raha hind oluliselt ei muutu.Loe täispikkuses artiklit Äripäevast.