Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Plokktehingud tekitasid kinnisvaramöllu
Detsembris uute korteritega aset leidnud plokktehingud kasvatasid Tallinna aastase korteritehingute mahu 9759-ni ehk 2016. aasta tulemusega võrreldes 6,5%.
Martin Vahter
Foto: Eiko Kink
Korterite ruutmeetri hind kerkis keskmiselt 7,6 protsenti, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat. Ettevõtte tegevdirektor Martin Vahter täpsustas, et ehkki keskmist hinda tõstsid kõige rohkem tehingud uute ja kallimate korteritega, kerkisid ka vanemate korterite hinnad.
Vanemate korterite lõikes kasvas pigem kehvemas seisus korterite nõudlus ja hind, sest paljud väikeettevõtjad otsivad võimalikult odavat ja räämas pinda, et seda peale remonti edasi müüa, kommenteeris Vahter.
“2018. aastal tehingute arv pigem kasvab veelgi, kuid samas ka konkurents, sest valmimas on tuhandeid uusi kortereid,” lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2017. aastal tehti Tallinnas 15 504 kinnisvaratehingut, mis on 11 protsenti enam kui aasta varem. Mulluste pealinna kinnisvaratehingute koguväärtus oli 1,675 miljardit, mis on 18 protsenti enam kui 2016. aastal. Kalleim korter müüdi eelmisel aastal 1,55 miljoni, hoonestatud elamumaa krunt 5,4 miljoni ja hoonestamata elamumaa veidi enam kui kahe miljoni euro eest.
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?