Toetuse abil rajatavate üürielamute ehitusmaht jääb alla protsendi ehitussektori kogumahust aastas. Seega ei ole õige rääkida suuremahulisest investeeringust ega turu üle kuumendamisest, ütleb Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Regina Michaelis vastuseks Maido Lüiste arvamusartiklile.
Oluline on välja tuua, et ligi pooled potentsiaalsetest üürielamute projektidest moodustavad rekonstrueerimissooviga taotlused. Ehk siis kõik üürielamud ei saa olema uued püstitatavad hooned, nagu mõnedele turuosalistele tundub.
Samuti on oluline ära märkida, et ühe kohaliku omavalitsuse kohta on toetuse piirmäär 2,5 miljonit eurot ehk siis Tallinn ja Tartu saavad teostada piiratud arvu projekte. Toetus on üles ehitatud pidades silma regionaalseid erisusi. Tegemist on esmavajaliku abiga omavalitsusüksustele, kus esinevad üüriturul tõrked.
Kui väiksemates tõmbekeskustes on probleemiks üüripindade puudus, siis suuremates linnades on probleemiks madala sissetulekuga sihtgruppide võimekus üürida turuhinnaga elamispindu. Kumbagi probleemi erasektori arendajad tänases turuolukorras paraku ei ole ära lahendanud ja sellepärast on riigi sekkumine vajalik ning asjakohane.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Maido Lüiste arvamust
SIIT.Autor: Regina Michaelis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?