Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuula: kelle investeeringuid me ootame?
Investorite eelistamine riigi järgi on libe tee, hoiatavad Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff ja Uus Maa Property Advisors’ juhatuse esimees Ardi Roosimaa. Ei tasu ühe või teise riigi raha eelarvamuste tõttu ära põlata, olulisem on raha päritolu ja seda avastada on juba tunduvalt keerulisem,“ kinnitasid eksperdid saates „Kinnisvaratund“.
Mika Sucksdorff ja Ardi Roosimaa hindavad Eesti investeerimiskeskkonda heaks, ehkki eriti just kaugemalt saabuvad investorid võivad oma ootuste poolest valearvestuse teha.
„Meid kiputakse vahel ikka veel liigitatama Ida-Euroopa maaks ja saabudes on üllatuseks, et me oleme natuke teises lahtris. Oodatakse kõrgeid tootlusi ja riskantset keskkonda, kuid siis avastatakse, et tegemist on põhjamaise majanduskeskkonnaga ning premiumid, mida investeeringute pealt makstakse, pole enam nii kõrged, tootluste vahed pole nii suured.
Kuid tänu sellele on Roosimaa hinnangul meie investeerimiskeskkond saanud kvaliteetsemad huvilised. „Me näeme suuri investeeringud ja institutsionaalseid investoreid. Meie enda fondidel läheb kinnisvaravaldkonnas väga hästi. See tähendab, et meie investeerimismaastik on muutunud oluliselt professionaalsemaks ja nüüd peame ainult lootma, et me suudaks ka piisavalt luua professionaalsele investorile sobivat produkti.“
Eesti maine on Roosimaa kinnitusel rahvusvahelises konkurentsis hea ja pärast 25 aastat iseseisvust on piisavalt ajalugu, et näidata, kuidas seni siia tehtud investeeringutel läinud on. „See peaks andma meile ka kindluse.“
Mika Sucksdorffi sõnul paneb teda muretsema tendents, mis tuli välja seoses Talsinki tunneli ehitamise rahastamisplaanidega. „See suhtumine, et Hiina raha me ei taha. Tähtis on, et suudame näha raha päritolu mitte riiki. Kui mõtleme suurte infrastruktuuri projektide peale, siis Eestil nende elluviimiseks raha ei ole. Me peame kas laenama või kaasama investoreid ja ma näen siin juba, kuidas erasektori initsiatiivi püütakse torpedeerida.“ Sucksdorff toob välja Statistikaameti ja teiste toetavate allikate andmed, mille järgi tuli aastatel 2014-2018 Eestisse kõige rohkem otseinvesteeringuid Luksemburgist. „On ju selge, et see raha pole tegelikult sealt pärit.“
Roosimaa lisas, et tunnelilaadsete suurprojektide peale kuluv investeering tundub tavainimesele üüratu, aga tegelikult on maailmas ehitatud palju suuremaid asju. „Me ei ehita maailma suurimaid ja harukordsemaid ühendusi. Oluline on valmisolek – tuleks ära teha.“
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele