Ettevõtja sõnul on nende soov avada kompleks linnaelanikele ja külalistele ning muuta atraktiivseks ajaveetmise ja töötamise keskkonnaks. Esimesel korrusel hakkavad paiknema kaubandus-, meelelahutus- ja toitlustuspinnad, mis avanevad mereäärsele promenaadile kui ka ajalooliste hoonete siseõue. Siseõu viiakse klaaskatuse alla ning seeläbi luuakse jalakäijasõbralik linnaruum nii kindluse ümber kui ka selle sisse. Merekindluse hoonetekompleksi rajatakse veel muuseum, hotell, büroopinnad, kodupood ja uued elumajad.
Patarei merekindluse visioonid / Arhitekt 11

5 fotot
- Patarei merekindluse visioonid / Arhitekt 11
Samas loodab Kolga, et juba tänavu suvel saab linnakodanik näha esimesi muutusi. Kõigi uuringute ja ettevalmistustööde kõrvalt tahab arendaja juba sellel suvel võimalikult suures ulatuses territooriumit avada ja seal üritusi korraldada. Mis on täpsemalt tulemas, ei soostunud Kolga veel avaldama. "Usun, et suve hakul kuuleb nendest täpsemalt," märkis ta.
Põhjalikumalt räägib Patarei ala plaanidest US Real Estate arendusdirektor Martin Kolga juba 20. veebruaril toimuval Äripäeva Kinnisvarakonverentsil
Kui detsembris selgus, et Patarei merekindluse ostab Nikolai Esimene OÜ, mis on Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest ASi tütarettevõte, siis kujunes Patarei hinnaks 4,6 miljonit eurot. Samas konkurents kompleksile ei olnud suur. Kolga aga tunneb, et nende jaoks on see aga sobiv nišš, kus tuleb teha multifunktsionaalne keskkond vana ja uut kokku tuues. Pikaajaline kogemus Rotermanni kvartaliga peaks julgust lisama.
Küll aga leidub pikalt seisnud ja laguneva merekindlusega riske. Kolga märgib, et suurimad riskid on Riigi Kinnisvara ASi seatud tihe ajagraafik.
"Suur mahukas projekt kuue aastaga valmis teha on väljakutse. Usun, et sealjuures on ka muinsuskaitse aluste tööde maht väga suur. Et leida tegijad sinna, peab üsna varakult nendega pihta hakkama, et hoida end ajagraafikus," selgitas Kolga.
Patarei merekindlus koosneb neljast kinnistust: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30, Kalaranna tn 32 ja Vesilennuki tn 2.
Samuti hindab arendaja lähiaastate riskikohana ehitusturgu ja -hindu, mida on raske ette näha. Kolga hinnangul hakatakse hankeid tegema alles 2,5–3 aasta pärast.
Kui aga peaks tulema majanduskriis, ei ole Kolga selle pärast eriti mures. Arendaja lähtub sellest, et plaan on merekindlust omada ja opereerida pikaajaliselt. Samuti üritavad nad pangalaenu koormuse hoida väiksena, et saaks rasketel aegadel üürnikule tuge pakkuda. Seetõttu ei näe nad vähemalt lühiajaliste kriiside mõju pikas plaanis suurena.
Intervjuud Martin Kolgaga saab pikemalt kuulata siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.