Elektriga seotud õnnetusjuhtumites ühtegi hukkunut mullu ei olnud

Peamiste elektriõnnetuste põhjuseks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning katkiste elektriseadmete kasutamine.

Enamik õnnetusi (89%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja 11% juhtudest olid tööõnnetused. Olmes juhtus elektriõnnetusi remonditöödel, elektriseadmete (boiler, nõudepesumasin, elektripliit, elektriniiduk jt) rikkest, katkistest pistikupesadest, valgustitest ja juhtmetest.

Tööõnnetused toimusid töödel alajaamades, juhtmete vahetamisel ja katkiste elektriseadmete kasutamisel. Piirkonniti toimus enim õnnetusi Harjumaal (14 õnnetust), Tartumaal (7 õnnetust) ja Ida-Virumaal (6 õnnetust). Kõige õnnetuste rohkem periood oli eriolukorrajärgne aeg mais ja juunis, mil toimus 15 elektrist põhjustatud õnnetust.

Möödunud aastal viidi TTJA tellimusel läbi uuring Eesti elanikkonna hulgas, kus küsitleti inimesi seoses elektriohutuse teemadega. Värske uuringu kohaselt arvavad pea pooled Eesti elanikud (48%), et nende eluruumi elektrisüsteem (elektripaigaldis) ei vaja aeg-ajalt kontrollimist, sest see toimib niigi. Vaid ligi kolmandik (31%) vastanutest on seisukohal, et see siiski vajab kontrollimist.

Samast uuringust nähtus, et pisut vähem kui poolte Eesti elanike (48%) eluruumi elektrisüsteemi korrasolekut on kontrollinud selleks tööks spetsialiseerunud inimene. Uuringu viis läbi Uuringupartner OÜ 2020. aasta detsembris, selles osales 1010 vastajat.