Mullu toimus Eestis 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, tõsisemaid vigastusi sai 6 ja kergemaid vigastusi 39 inimest, surmaga lõppenud õnnetusi ei olnud, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) äsja avaldatud statistika.

- Pooled Eesti elanikud arvavad, et nende elektrisüsteem ei vaja kontrollimist.
- Foto: Raul Mee
Peamiste elektriõnnetuste põhjuseks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning katkiste elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi (89%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja 11% juhtudest olid tööõnnetused. Olmes juhtus elektriõnnetusi remonditöödel, elektriseadmete (boiler, nõudepesumasin, elektripliit, elektriniiduk jt) rikkest, katkistest pistikupesadest, valgustitest ja juhtmetest.
Tööõnnetused toimusid töödel alajaamades, juhtmete vahetamisel ja katkiste elektriseadmete kasutamisel. Piirkonniti toimus enim õnnetusi Harjumaal (14 õnnetust), Tartumaal (7 õnnetust) ja Ida-Virumaal (6 õnnetust). Kõige õnnetuste rohkem periood oli eriolukorrajärgne aeg mais ja juunis, mil toimus 15 elektrist põhjustatud õnnetust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Möödunud aastal viidi TTJA tellimusel läbi uuring Eesti elanikkonna hulgas, kus küsitleti inimesi seoses elektriohutuse teemadega. Värske uuringu kohaselt arvavad pea pooled Eesti elanikud (48%), et nende eluruumi elektrisüsteem (elektripaigaldis) ei vaja aeg-ajalt kontrollimist, sest see toimib niigi. Vaid ligi kolmandik (31%) vastanutest on seisukohal, et see siiski vajab kontrollimist.
Samast uuringust nähtus, et pisut vähem kui poolte Eesti elanike (48%) eluruumi elektrisüsteemi korrasolekut on kontrollinud selleks tööks spetsialiseerunud inimene. Uuringu viis läbi Uuringupartner OÜ 2020. aasta detsembris, selles osales 1010 vastajat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.