Pangad lubavad: sel korral kodude sundmüügi lainet ei tule
Pangad räägivad, et on eelmise finantskriisi vigadest õppinud ning praeguse kinnisvarahindade languse taustal ei hakata erakliente šokeerima lisatagatise küsimisega, mis eelmise finantskriisi ajal tõi kaasa kodude sundmüügilaine.
Eelmise finantskriisi ajal jäid paljud kodust ilma, kuna pangad nõudsid inimestelt kinnisvara suure hinnalanguse ajal lisatagatist.
Foto: Andras Kralla
Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul ei hoidnud pangad end lisatagatise küsimisega tagasi. “Toona proovisid pangad öelda kõiksugu kinnisvaralaenulepinguid üles igal võimalikul ja ka võimatul juhul,” rääkis Toompark.
Lume sulamine viib müüja ja ostja vahelise unise põrnitsemise ning toob tahes-tahtmata aktiivsuse – liiatigi pikas plaanis kinnisvara kallineb pidevalt niikuinii. Vaata, milliseid näpunäiteid LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing jagab alanud aastaks eluasemeturul ja kui palju tuleb tegelikult hinda langetada.
Et kinnisvaraturg tõmbab kokku ja aastatagusest sagimisest on alles vaid mälestus, on laialt teada - liiati tundub allakäik alanud aastal süvenevat. Aga mida saaks teha olukorra parandamiseks? Kolm valdkonna eksperti vastavad kolmele küsimusele.
Mikrokorterid, just ühe- ja kahetoalised, on kinnisvarainvestor Gerda Ranna sõnul kõige magusamad objektid. Investor hoiab praegu ka vaba raha, et õigel hetkel kortereid juurde osta.
Kinnisvarahinnad järelturu kuulutustes on nagu soovide nimekiri jõuluvanale – tehingusse minemise number on hoopis teine, ütles hommikuprogrammis 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.