Swedbanki hinnagul võib Eestis kodulaenudel oodata koos panga marginaaliga ligi 6% tipuintressimäära. "Meie hinnangul, mis ühtib ka turgude ootusega, hakkab keskpank intressimäärasid langetama järgmise aasta märtsis," kirjutas Swedbanki Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina

- Tõnu Mertsina, Swedbank. Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
- Foto: Andras Kralla
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu tänane otsus tõsta intressimäärasid 25 baaspunkti oli laialdaselt oodatud. Sellega kerkis keskpanga hoiuse püsivõimaluse intressimäär 3,75 protsendini, mis on viimase 22 aasta kõrgeim. Tegemist on EKP hoiuseintressi kõrgeima tasemega, mille sarnast nägime viimati aastatel 2000–2001. EKP on nüüdseks tõstnud oma intressimäära üheksal korral 425 baaspunkti ehk 4,25 protsendipunkti. Eelmise aasta juulist alguse saanud intressimäärade tõstmine on olnud euroala ajaloo kõige jõulisem rahapoliitika karmistamine. Võrdluseks, 1999–2000 tõsteti ühe aasta jooksul intressimäärasid seitsmel korral 225 baaspunkti, 2005–2008 üheksal korral samuti 225 ja 2011. aasta keskel nelja kuu jooksul kahel korral vaid 50 baaspunkti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euribori sügisene tipp on küllalt optimistlik stsenaarium, hindab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. Tema sõnul tuleb üks intresside tõstmine selle aasta jooksul kindlasti veel ning seegi ei pruugi jääda viimaseks.
Kinnisvaratund
Liiga palju on öelda, et majanduse väljavaade on tulevikus helge, kuid samas ei tahaks prognoosida, et järgmine aasta majanduslangus jätkub, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina saates „Kinnisvaratund“.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Euribori arengud on viimase pooleteise kuu jooksul pannud paljud silmi pööritama. Keskpank tõstis intressimäära, kuid rahaturgude intressimäärad hoopis langesid. Vahepealne kõikumine oli tingitud kartusest ja spekulatsioonist panganduse käekäigu osas ning võimalike probleemide korral keskpanga võimalikule intressilangusele panustamine. See on aga praegu üks, kuid ebatõenäoline stsenaarium. Peamine keskpanga mure on endiselt inflatsioon, tõdeb Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.