Turud püüavad taastuda, kuid makronäitajad tekitavad ärevust
Kuna majanduslanguse risk on võrreldes inflatsiooniriskiga üha suurem, eeldatakse ühtlasi, et ka Euroopa Keskpank teeb selle aasta jooksul veel kolm 0,25%-list intressikärbet, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.
Aktsiaturgude korrektsioon on loomulik ja ka tervendav nähtus, kuna see n-ö peseb süsteemist liigset võimendust välja, märgib SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil (Foto: SEB).
Üleilmsed aktsiaindeksid saavutasid juuli keskel uue kõigi aegade kõrgtaseme, kuid pöördusid siis langusesse, mis kulmineerus järsu müügilainega augusti alguses. Esmalt tõmbas turgude hoogu maha pettumus suurte tehnoloogiafirmade teise kvartali tulemustes ja kahtlus tehisaru (AI) buumi jätkumises. Samal ajal süvendasid morni meeleolu makronäitajad, mis nõrgenesid nii USA-s kui ka mujal maailmas. Oodatust kehvem USA juuli töötururaport tõi kaasa üllatavalt kiire ja järsu turusentimendi muutuse. Kasvas kartus, et Föderaalreserv on intressikärbetega hiljaks jäänud. Mitme teguri koosmõjul toimus augusti alguses turgudel valulik reaktsioon ja praegu on võtmeküsimuseks globaalse majanduslanguse tõenäosus. Eeldatavalt saab majanduslangust siiski vältida, kui keskpangad reageerivad piisavalt kiiresti ja jõuliselt.
Kolmandik eestlastest ei tule oma kulude ja tuludega igapäevaselt toime, märkis SEB Panga turundusjuht Silver Vohu. Kodulaenuturg on aga tema hinnangul taastunud.
SEB andmetel on mullusega võrreldes kasvanud nende inimeste arv, kes pöörduvad panka, et oma laen teisest pangast refinantseerida. Kõrgemate laenukulude tõttu soovivad kliendid üle vaadata ka oma laenulepingu intressimäära või pikendada laenutähtaega. Sel aastal prognoosib SEB euribori jäämist veidi üle 3%.
Juunis sõlmiti kodulaenulepinguid üle kolme korra suuremas mahus kui aasta tagasi samal perioodil ning keskmine laenusumma kasvas rekordilise 151 600 euroni, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.