Ülemineku toetused on saanud maakonnale vajalikuks hooandjaks, tõugates investeerimisotsuseid jõuliselt tagant, märgib Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik.
Foto: Raul Mee
Kogu õiglase ülemineku fondi summa Eestile on 340 miljonit eurot. Õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev märkis, et taotluste arv tegi käesoleval aastal võimsa hüppe.
Ida-Virumaa on maakond, kus praktiliselt uusarendused puuduvad, ent kui leidub ettevõtteid, kes tahaks seda pilti muuta, siis julged otsused võivad tuua väga häid tulemusi, rääkis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Ettevõtjate, aga ka lihtsalt ettevõtlike jaoks pakub Ida-Virumaa unikaalseid võimalusi: ärksamad huvilised ja investorid hindavad piirkonna taristut, oskusteavet ja linnaruumi kõrgelt - see trend kogub hoogu.
Kahaneva rahvaarvuga Ida-Viru maakonna kinnisvaraturul ületab pakkumine nõudlust korralikult - siiski käib siin jutt olemasolevast kinnisvarast. Samas uusarenduste rajamise hinna ajavad kõrgeks ja teevad nähtud vaeva mõttetuks kallid ehituskulud, mis mujal Eestis, eriti näiteks Tallinna ja Tartu piirkondades arendaja kasumlikkust veel ära ei söö.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta