26 korteriühistut said toetuse abil keldrisse varjumiskoha

Siseministeerium koostab hädaolukorra seaduse muudatuste paketti, mille üks nõue kohustaks hooneomanikke koostama varjumisplaani, ütles ministeeriumi nõunik Mari Tikan.

Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.

Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada, kirjutab Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan eile Kinnisvarauudistes ilmunud teksti peale.

Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa, seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.