26 korteriühistut said toetuse abil keldrisse varjumiskoha

Siseministeerium koostab hädaolukorra seaduse muudatuste paketti, mille üks nõue kohustaks hooneomanikke koostama varjumisplaani, ütles ministeeriumi nõunik Mari Tikan.

Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.

Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada, kirjutab Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan eile Kinnisvarauudistes ilmunud teksti peale.

Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa, seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.

Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.