Kui mujal on kinnisvaraturg valdavalt plusskraadis, siis Narvas paugub endiselt pakane, kirjutab Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.

- Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
- Foto: Liis Treimann
Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1510 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta juulist, ent veidi kõrgem aastataguse ajaga võrreldes. Tehingute mediaanhind püsib selles vahemikus, kus ta on viimased kaks aastat olnud, veebruaris oli mediaanhind 2137 €/m 2. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on tehingute arv kasvanud 11%, mediaanhind 7% ja tehingute käive 23%. Endiselt näeb Eesti kinnisvaraturg välja nagu lapitekk – kui Tallinnas ja selle lähiümbruses seilab turg tõusulainel, siis mida kaugemale pealinna piirkonnast me läheme, seda vähem muutusi näeme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.