Eksperdid: euribori langus ei too eluasemeturule elavnemist
Eksperdid: euribori langus ei too eluasemeturule elavnemist
Ehkki üüriäri jääb veel ostu-müügituru varju, hakkab üüriturg lähiaastail muutuma professionaalsemaks ja levib järjest enam, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Domus Kinnisvara arenduse juht ja juhatuse liige Ingvar Allekand ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik ja juhatuse liige Igor Habal.
Aga mida toob eluasemeturule aasta 2024?
„Mina tegin küsitluse,“ teatas Habal, kes tõi välja, et tema tööandja juures on üle saja vastaja, “kuidas siis muutuvad müügihinnad, üürihinnad, aktiivsus muutub ostu-müügiturul ja üüriturul. Pigem joonistub välja see, et nähakse, et üsna sarnane aasta tuleb. Laias laastus pilt väga suuresti ei muutu.“
Samas lisas ta: „Mis võib siin muutuma hakata ja hakkab turgu natuke mõjutama, see on raha pakkumine. Aga ma ise arvan, et see pigem tuleb inertsiga. Ma ise näen, et ainult euribori muutmisest ei piisa. Siin peab ka inimeste tarbijakindlus paranema. Ja nüüd need signaalid, et kohe hakatakse turul „laamendama“ ja „hakkab pidu pihta“ kui euribor kohe langeb… Ma päris sellele stsenaariumile panuseid teha ei tahaks.“
„Mina ka sellele panuseid ei tee,“ kostis omalt poolt Allekand, „ma usun tõesti ka, et aasta 24 saab olema suhteliselt sarnane 23-le. Mitte kuude lõikes. Kuude lõikes saab kindlasti olema erinev, aga tervikuna lõõpnumbrid tulevad suhteliselt sarnased. Ma ise usun, et kevadel toimub mingi elavnemine… ja aastalõpp on nagu aastalõpud ikka: sügisel tehakse aktiivsemalt tehinguid, aastalõpu poole loetakse kõik Äripäeva pealkirjad läbi ja mõeldakse, et kõik on tuksis.“
Habal sekkus: „Ühelt poolt on ju ootus, et tarbijakindlus võiks hakata paranema, palgad justkui kasvaksid kiiremini kui inflatsioon, mida ütleb Eesti Pank… eks see tööpuudus on ju küsimärk ja me teame, et tööpuudus toimib mingi viitega. Kui juba majanduses hakkab olukord paremini minema…, samamoodi ju nagu ehituses. Me ei näe ju ehituses mahuindeksi kahanemist, siis see näitab millised olid varasemad tellimustööd.“ Statistikasse jõuab kahanemine alles aastal 2024.
Saates eksperdid võtavad osadeks lahti eluasemeturu ostu-müügi ja üüri, määratlevad eestlase valmidust hakata kinnisvara rohkem üürima, kompavad kinnisvaraturu sotsiaalset mõõdet, analüüsivad arendajate kapitaliseeritust, Tallinna planeeringute seisu ja mõtestavad lahti üüriarenduste tegelikku tausta.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Seotud lood
Lihtsustatuna võib öelda, et elamispindade turu tehingute arv ja hinnad sõltuvad otseselt tarbijakindlusest ja raha kättesaadavusest. Tarbijakindlusega ei ole lood head, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Elukondliku kinnisvara turul on aasta esimene kuu traditsiooniliselt ikka olnud rahulik. Samas uuest aastast kerkiv käibemaksu määr vajutab oma pitseri. Liiati on osa arendajaid sisenenud üüriarenduste turule.
Arendajate seas puudub üksmeel, mis seisus kinnisvaraturg hetkel on. Kuid see, mis ootab ees järgmisel aastal, on nelja suurema arendaja vaatest üsna sarnane - tõsi, jah, sõnastustes on kõikumisi.
Vaiksem aeg on jätnud kinnisvaraturule oma jälje, märgib kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi olukorra kohta valdkonnas ja prognoosib aastat 2024.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele