Eksperdid üüriturust: välismaalased lasevad jalga. Maksuamet, turul vedeleb 138 miljonit
Eksperdid üüriturust: välismaalased lasevad jalga. Maksuamet, turul vedeleb 138 miljonit
Eesti üüriturg on liiga eraisikukeskne, spekulatiivne, liiga odav ja täielikult reguleerimata, aga suurinvestorite osakaalu kasv võtab aega, sõnasid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
„Eestis on üürikorterite osakaal eluasemeturust 18,4%, samas kui Euroopas keskmiselt elab 30,1% inimestest, Austrias ja Saksmaal küündib see näitaja kuni 50%-ni kõikidest elamispindadest „Arvan, et ka meil Eestis on üürivate inimeste hulk turul sedavõrd väikse sellepärast, et meil head kaupa väga palju saada ei ole ja meie üüriturg on eraisikukeskne, puudub professionaalne üüriturg,“ arutles Riim ja lisas, et Eesti üürikorterid on jätkuvalt liiga odavad. „Ma arvan, et meil on nii korteri nii müügi- kui ka üürihindade osas pikas perspektiivis väga suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta.
Samas Sooman jäi eriarvamusele: „Meie üüriturg on väga palju selline nagu ta on seetõttu, et puudub mõistlik seadusandlik baas.“ See ei anna üürilevõtjale ega üürialendjale turvatunnet. See „… ei ole mingilgi moel mõistlikult reguleeritud,“ märkis ta üürituru kohta, „…rääkimata sellest, et meil puudub üürilepingute register ja muu selline.“
„Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, siis tänaseks on see langenud umbes 30-e peale,“ tõdes Riim.
„See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud… sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega… mitte ei põgene…, vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt.
„Maksu- ja tolliamet on 2021. aastal andnud Äripäevale intervjuu, kus ta väidab, et nende hinnangul üüriturul 85% väikeinvestoritest või siis korteriomanikest jätab üüritulult saadavad maksud maksmata,“ märkis Riim ja lisas: „Ma tegin rehkenduse, et minu hinnangul jääb seeläbi jääb riigil saamata 138 miljonit aastas. Maksuamet võiks võtta selle fookusesse ja turgu puhastada, et meil oleks ausam konkurents üüriturul.“
„Ja tegelikult ei olekski rohkemat vaja, kui luua see paljuoodatud üürilepingute register. Kui see tehtaks ära ja tehtaks korralik teavitustöö, et iga leping peab olema registris, vastasel juhul ei üürivaidluskomisjon ega muud organid, kes sind aidata saavad, nad sellise üürniku jaoks ei eksisteeri – siis see juba ise korrastaks turgu juba väga-väga palju. Jah, tõesti, need kes jätavad tulumaksu maksmata, neil ei ole midagi häda – aga tegelikult: see ei ole ju adekvaatne turg,“ täiendas Sooman.
Saates eksperdid analüüsivad üüriturul toimuvat – seda nii uusarenduste kui järelturu võtmes, arutlevad, mis tähendust omab üüriarendus eluasemete arendajale. Lisaks toovad nad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter, lahkavad arendajate ja suurinvestorite vahelisi suhteid ning prognoosivad, mis ootab üürikorterite turgu ees aastal 2024 ja kes on võitjad, kes kaotajad.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Seotud lood
Tallinna uusarendustes on üürihinnad aastaga langenud ligikaudu kümnendiku võrra ja nii on rahaturu seisu arvestades üüriinvestoritel täna mõistlikku tootlust teenida keeruline, et mitte öelda võimatu, leiab 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
Maa-ameti andmetel tehti detsembris 2023 Tallinnas 815 korteritehingute käibega 164 miljonit eurot. Aasta varasemaga võrreldes suurenes tehignute arv 0,5% ehk püsis praktiliselt samal tasemel, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.
Enimloetud
1
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
3
Uuri, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
4
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
5
See pilootprojekt toob kinnisvarasektorisse murrangu
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
NB! Hepsor ei seo kaasatavat kapitali ühe konkreetse projekti või turuga, vaid kogu enda arendusplaaniga
Erakondade esindajad püüdsid võidu end maksma panna. Vaata, kes kõik seal kohal olid - melu sai kõvasti!
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Uuri, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
See pilootprojekt toob kinnisvarasektorisse murrangu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele