Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Automüügi langus tõmbas kaasa kasko
Kindlustusseltsid kogusid esimese kolme kuuga mullusega võrreldes kümnendiku võrra vähem varakindlustuse makseid, silmatorkavaim langus on kaskokindlustuses, mille peapõhjus on kahanenud automüük.
Võrreldes eelmise aasta esimeste kuudega on kaskokindlustuse rahaline maht ettevõtete puhul vähenenud enam kui viiendiku.
Maanteetranspordifirma ASi KeVa juhatuse esimehe Rein Siimu sõnul peegeldab näitaja oluliselt uute autode kahanenud müüki. Kuna uusi autosid ostetakse tavaliselt liisinguga, tuleb kohustuslikus korras teha ka lisakindlustus. Kuna sõidukite müük on oluliselt väiksem, on väiksem vajadus ka kasko järele. "See masinapark, mis meil on - nad ei ole nii ahvatlevad, et neid peaks kindlustama vabatahtliku kindlustusega. Transport ei ole nii rentaabel ala, et igaks juhuks kindlustame ära," ütles Siim oma ettevõtte vanemate masinate kohta.
Kulude kokkuhoid
"Preemiate poole pealt on absoluutselt olemas selge langus," tõdes Seesam Kindlustuse juhatuse liige Andri Püvi. Tema hinnangul on sellele laias laastus kaks selgitust. "Esiteks on toimunud päris korralik hinnaralli, hinnad on langenud. Ja teiseks see, et äri jääb vähemaks. Majanduskriis on jätnud kindlustusturule oma jälje," ütles ta. Ettevõtted on tõmmanud tegevust koomale või selle sootuks lõpetanud ja andnud autosid tagasi liisingusse. "Osad ettevõtted on otsustanud mitte kindlustada, hoiavad kokku operatiivkulude pealt," nentis Püvi.
Eestisiseseid kaubavedusid korraldava ASi Rain juht Toomas Raud kinnitas, et nemad pole vanematele autodele enam vabatahtlikku kindlustust teinud. "Tegime varem, kui ajad paremad olid. Nüüd vaatasime, et me maksame väga palju kindlustusraha. Ja neid õnnetusjuhtumeid - ptui-ptui-ptui - on meil väga vähe olnud," ütles ta lootuses, et õnne ära ei sõnu.
ERGO transpordikindlustuse osakonna juhataja Tanel Kursi sõnul algas kaskoturu langus juba mullu, ent praegu on märgata languse pidurdumist. "See kajastub uute lepingute preemiate mahu kasvus. Samas juba sõlmitud lepingute osamaksed mõjutavad käivet ka tulevikus. Enamik lepinguid sõlmitakse järgmaksetega ja seega annab eelmise aasta suur sula tunda ka veel sellel aastal," sõnas ta.
Väljamaksete osa kasv
Aastatagusega võrreldes on kahjukindlustuses tõusnud aga väljamaksete suhe lepingupreemiatesse. Eelmisel aasta esimese kolme kuu jooksul olid seltsid iga 100 krooni kohta välja maksnud 63 krooni. Tänavu on väljamaksete protsent tõusnud 69 peale.
If Kindlustuse juhatuse liikme Artur Prauni sõnul mõjutas esimese kvartali tulemusi lumerohke ja külm talv, mis kasvatas kahjude hulka ning tõi kaasa tavapärasest raskemaid õnnetusi.
Seesami puhul on väljamaksete osakaal statistikaameti andmetel vähenenud. Püvi sõnul ei ole see siiski täielik pilt olukorrast. "Üks asi on välja makstud, aga teine reservis olevad kahjud. Need kahjud, mis on meile teatatud, aga mis on käsitluses ja mis ei ole veel välja makstud," ütles ta. Kahjunõuete summa on tema sõnul kokkuvõttes siiski oluliselt tõusnud.
Kommentaar
Hetkel kuum
Artur PraunIf Kindlustuse juhatuse liige
Lisaks sellele, et soetatakse palju vähem uusi autosid, napib inimestel raha kaskokindlustust vabatahtlikult sõlmida. Mõeldes kaskokindlustuse olemusele Eestis, ongi tegemist valdavalt n-ö kohustusliku kindlustusega. Kui klient on omandanud auto liisinguga, on ta võtnud endale kohustuse kindlustada auto kaskoga. Paraku otsustavad paljud kliendid pärast liisingu lõppemist lõpetada ka kaskokindlustuse ostmise, kuigi liikluses valitsevad ohud jäävad endiseks. Seega liisinglepingute lõppemine mõjutab otseselt kaskokindlustuse turumahu langust.
Juriidiliste isikute kaskokindlustuse vähenemist selgitab asjaolu, et paljud ettevõtted on oma autokulusid oluliselt vähendanud. Makseid mõjutab ka üldine autopargi vananemine.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
3
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele