Elukondlik kinnisvaraturg kogub laperdades hoogu

Järgmine poolaasta on elamispindade turul aktiivsem, kui eelnenud kuus kuud või siis hoopis: peale kevadist aktiveerumist jääb turg poolpassiivselt tiksuma. Igatahes - üüriturg paistab lähema poolaasta jooksul hoogu koguvat, liiati noolitakse aina enam eramuid, suvilaid ja talusid.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing tõdeb, et elukondliku kinnisvaraturu aktiivsust mõjutavad ka välistegurid.
  • LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing tõdeb, et elukondliku kinnisvaraturu aktiivsust mõjutavad ka välistegurid.
  • Foto: Andras Kralla
Elukondlik kinnisvaraturg pakub huvi pea kõigile ja pidevalt, sõltumata aastaajast. Nüüd kevadel on turg mõnevõrra aktiveerunud. Valdkonna ekspertidele sai esitatud küsimus: Mis ootab Eesti elamispindade turgu ees lähema poole aasta jooksul (ost-müük, üürimine)?

Seotud lood

Uudised
  • 06.04.23, 06:00
Elukondlike uusarenduste kokkuostu käivitavad rahunev euribor ja pidurduv inflatsioon
Jahenenud müügiturg avab hulgiostjatele lähima aasta lõikes uusi ja paeluvaid ostuvõimalusi. Praegu on pealinna uute korterite müügiturust investorite käes veerand. Samas senine mitteprofessionaalide valdav osakaal hakkab peatselt kahanema, professionaalide osakaal kasvama.
Börsiuudised
  • 06.04.23, 09:34
1000 eurost piisab korteri vuntsimiseks ja oluliselt suurema üüri küsimiseks
Eelmisel sügisel jõudis eetrisse telesaade “Kodud rahaks”, kus muudeti nelja üürikorteri interjöör kahe nädalaga ja 1000eurose kuluga selliseks, et korterit polnud võimalik enam äragi tunda. Korteri väärtus üüriliste silmis hüppas selle peale lakke ja võimaldas omanikel mitukümmend protsenti kõrgemat üüri küsida.
Arvamused
  • 10.04.23, 07:37
Raul Reino: liiga paljud koduomanikud on kinni minevikus, asukohas või mugavuses
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele