Arhitektuuribüroode TOP88: pühendumus + sujuv ja tõhus koostöö

Linnaruumi eest vastutavad nii arendaja, arhitekt kui ka kohalik omavalitsus, ent äpardunud lahenduse eest süüdistatakse neist vaid kahte. Arendaja vaatest on arenguruumi nii arhitektil kui omavalitusel, kuid siiski ka ehitajal.

Arhitekt puutub kokku väga erinevate arendajatega. Kogemusi on seinast seina: mõnega koostöö laabub, teisega on see üsna hädaorg. Ent teadlikkus linnaruumist on arenajate seas tõusmas - ostavad ju inimesed lisaks korterile ja autokohale ka ümbrust, välisruumi.

Hoonetevaheline maastikuarhitektuur aitab küll kinnisvara hinda tõsta, kuid ei korva linnaplaneeringulise kontsepti puudumist. Planeeringute tase on kõikuv ning linnaruumi loome osas kohati väga halb.

Tasemel arhitekti kaasamine võimalikult palju tuleb arendusele kasuks. Samas peab tellimust täitev arhitekt olema valmis oma tööd korduvalt ja korduvalt modifitseerima. Kompromissid on vältimatud.

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.