Arendajad Tallinna planeeringute reformist: latt on väga madalal, elame-näeme
Juba anekdootlikuks muutunud Tallinna planeerimismenetluste vastuolulisus ja ülim venimine paistab - küll esialgu sõnades - saavat uue ja kiirema käigu. Arendajad tervitavad linnavõimu innukust, kuid jäävad edasise osas kõhklevaks.
Kas ja mida toob Tallinna linnavõimu uuendusplaan kaasa planeerimisse ning kinnisvaraturule, aga ka linnaruumi tegelikult, seda näitab aeg.
Foto: Liis Treimann
Hiljuti teatas Tallinna Linnavalitsus otsusest luua Tallinna linnaplaneerimise ametis menetluste kiirendamiseks eraldi ehitus- ja kasutuslubade talitused ning lõpetada rohkem kui kahekümne soikunud detailplaneeringu menetlused.
Arhitekt puutub kokku väga erinevate arendajatega. Kogemusi on seinast seina: mõnega koostöö laabub, teisega on see üsna hädaorg. Ent teadlikkus linnaruumist on arenajate seas tõusmas - ostavad ju inimesed lisaks korterile ja autokohale ka ümbrust, välisruumi.
Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.