Viis arendajat Everausi tegevjuht Janar Muttik, Eco Advice´i tegevjuht Anton Nikitin, Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar, Liveni juht Andero Laur ja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm analüüsivad kinnisvara ostmist ja omamist Hispaanias.
Kuidas paistab arendaja vaatest eluasemete ostmine välismaale (Hispaaniasse jne)? Millega on tegemist? Mis on ajendid? Milline on selle mõju Eesti eluasemeturule?
Janar Muttik: “Välismaale kinnisvara soetamine on pigem jõukate pärusmaa, kes ostavad kinnisvara ilma pangalaenuta. Kindlasti on praeguses geopoliitilises olukorras inimesi, kes sellele mõtlevad ja ma ei välista, et neid võib hetkel olla ka mõne protsendi võrra rohkem kui varasemalt, ent reaalsuses moodustavad need tehingud siiski väga marginaalse koguse kogu tehingute arvust.
Kindlasti on eestlaste välismaale investeerimist mõjutanud ka asjaolu, et nii mitmedki meie maaklerid töötavad välismaal, näiteks Hispaanias, Balil, Dubais ja Tais. Sealseid arendusi turundatakse aktiivselt ka meie turul ning välismaale on kinnisvara tunduvamalt julgem osta, kui müüki vahendab kaasmaalane. Kuid algselt lubatud silmipimestava 15-20% tootluste juures ei tohi unustada, et välismaal kinnisvara ostmine ja müümine väga kulukas. Tihti ei arvestata selles protsessis suurte tehingukulude ega kinnisvaramaksudega, millega me Eestis harjunud ei ole. Samuti tuleb arvestada, et välismaal on tehingu tegemine väga aeganõudev ja olenevalt riigist võib protsess võtta aega neli kuni kuus kuud.
Kindlasti on inimeste motivatsioon välismaale kinnisvara soetamiseks erinev ning neil, kellel on ressursse ja võimalusi, tasub riske maandada - olgu see motivatsioon siis geopoliitilisest olukorrast tulenev või muust ajendatud. Kuid ise julgen kahelda, et välismaal on rohi rohelisem kui kodus.“
Anton Nikitin: “Iga välismaal ostetud korter on Eestisse ostmata jäänud korter. Ma arvan, et ühe välismaal asuva investeerimiskorteri haldamine on üsna tülikas. Tootlus on ka nii ja naa. Eestlaste seas populaarne sihtkoht Malaga-Marbella korterite tootlus on kolm heal juhul neli protsenti... on see seda väärt? Laenu saamine välispangast pole lihtne. Palju meil on ca 200+tuh omakapitaliga ostjaid? Seega ei usu, et see kuidagi osutab suurt mõju Eesti turule. Mul on endal välismaal (mitte Hispaanias) asuva kinnisvara haldamise kogemus… ega see pole nii lihtne. Kui välismaale ostmise põhjuseks on kartus, siis ma pigem soovitan midagi likviidset (aktsiad, fondid, kas või mingis ulatuses krüpto…).”
Ain Kivisaar: “Mõni kaevab kullakangi aeda maha, keegi ostab kinnisvara välismaale. Igaüks kindlustab oma tulevikku täpselt nii nagu ise õigeks peab. Suures plaanis on nende kõrvaltegevuste mastaap siiski väga väike ning tavaostjad sellistes kategooriates isegi ei mõtle. Esmalt soetatakse endale siiski kodumaale eluase, seejärel võimaluste avanedes lisatakse portfelli mõni üürikorter ning alles seejärel võib järg jõuda välismaal kinnisvara soetamiseni. Kohalikku turgu mõjutab see minimaalselt.”
Andero Laur: “Ei oska sellele küsimusele vastata, puudub endal kogemus. Üldiselt rääkides, siis investorid otsivad alati kõrgemat tootlust ja Eesti madalad üürihinnad motiveerivad vaatama ka väljapoole meie koduturgu. Kindlasti koos sõjaga tõusis ka soov oma geograafilist riski ajutada. Kas Hispaania kinnisvaras on rohi rohelisem ja tootlus parem, kuuleme mõndade aastate pärast.
Taavi Soorm: Bonava kliendid on enamuses noored pered, kes on oma elu alustamas ja kodu ostmas siin, Eestis ning nende prioriteedid on teistsugused. Seega võin öelda, et meie tegevusele pole see mõju avaldanud.
Ka üldisemalt rääkides pole ma väga kindel, kas see nähtus väärib suuremat tähelepanu. Esiteks, kui paljud inimesed saavad endale lubada kinnisvara välismaal? Teiseks, kui palju on selliste inimeste osakaal suurenenud?
Seotud lood
Kinnisvara Hispaaniasse ostmiseks tuleb üsna täpselt teada, mida ja kuhu tahta, loomulikult piisavalt raha peab ka olema. Väljaüürimine on omaette lugu, muust rääkimata.
Ja juurde võeti veel üks maakler. Uue Hispaaniasse rajatud kinnisvarabüroo Espa Estates eesmärgiks on Päikeseranniku (Costa del Sol) kinnisvarast huvitatud klientidele pakkuda täisteenust nii korterite ja majade ostu kui üüri puhul.
Nii mõnigi peab olukorda Eestis juba nii lootusetuks, et võtab riski ja läheb Hispaania kinnisvaraturule paremat tootlust otsima. Lisaks ähvardab kohalikku kodulaenuturgu raputus, mis võiks konkurentsi elavdada.
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele