Eilsest on võimalik Tapa raamatukogus kõigil huvilistel tutvuda Tapa linna kavandatud uue elamuala detailplaneeringu eskiislahendusega ning järgmise nädala neljapäeval toimub selle tutvustus.
Tapa linna Ambla mnt 41a ja Pargi tn 23a plaanitakse rajada uus elamuala.
Foto: OÜ Entec Eesti
„Kümme aastat on olnud Tapa linnas uute elamukruntide osas vaikus. Nüüd anname sellele turule uue hingamise ja teeme vallavalitsuse poolt esimesi samme, et luua linna uus elamuala,“ ütles Tapa vallavalituse ettevõtlusspetsialist Marko Teiva Lääne-Virumaa uudistele.
Järgmine poolaasta on elamispindade turul aktiivsem, kui eelnenud kuus kuud või siis hoopis: peale kevadist aktiveerumist jääb turg poolpassiivselt tiksuma. Igatahes - üüriturg paistab lähema poolaasta jooksul hoogu koguvat, liiati noolitakse aina enam eramuid, suvilaid ja talusid.
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti blogis juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Ligi pool Eesti omavalitsustest kasutab üldplaneeringut, mis kehtestati enam kui 15 aastat tagasi. See tekitab probleeme ehitustegevuse kavandamisel, kirjutab advokaadibüroo WALLESS advokaat Angela Kase.
Tapa linnas Üleviste tänaval avati täna Tallinna Tehnikaülikooli ja RKIKi spetsialistide säästliku ruumiprogrammi planeerimise juhendi alusel ehitatud tegevväelaste kasarm.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.